• Refine Query
  • Source
  • Publication year
  • to
  • Language
  • 3
  • Tagged with
  • 3
  • 3
  • 3
  • 3
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 1
  • 1
  • 1
  • About
  • The Global ETD Search service is a free service for researchers to find electronic theses and dissertations. This service is provided by the Networked Digital Library of Theses and Dissertations.
    Our metadata is collected from universities around the world. If you manage a university/consortium/country archive and want to be added, details can be found on the NDLTD website.
1

The impact of credit risk on financial performance of South African banks

Munangi, Ephias 02 1900 (has links)
Abstracts in English, Zulu and Xhosa / The banking sector is an important industry that needs to be safeguarded because its failure is bound to have a negative knock-on effect on the economy at large. The 2007-2009 financial crises were occasioned by banks assuming disproportionate levels of risk resulting in a high incidence of non-performing loans on their books. As such, this study examined the impact of credit risk on the financial performance of 18 South African banks for the period 2008 to 2018. Panel data techniques, namely the pooled ordinary least squares (pooled OLS), fixed effects and random effects estimators were employed to test the relationship between credit risk and financial performance proxied by non-performing loans (NPLs) and by return on assets (ROA) or return on equity (ROE) respectively. The results of the study documented that credit risk is negatively related to financial performance. Thus, the higher the incidence of non-performing loans, the lower the profitability of the bank. Secondly, the study documented that growth has a positive effect on financial performance. This indicates that productivity capacity is ameliorated through bank development. Thirdly, it was found that capital adequacy is positively related to financial performance. While a greater capital adequacy ratio may instil confidence of stakeholders in a bank, making it competitive, a high capital base may be perceived as a lack of initiative and tying up resources which could have yielded better returns in alternative investments. Fourthly, the study did not find any conclusive relationship between size and financial performance. Lastly, the study found that bank leverage and financial performance are negatively related. The implications of the findings are that at a micro level, banks should observe prudent and stringent credit policies in order to limit the incidence of non-performing loans. At a macro level, regulators must enforce supervision in order to ensure that banks manage their credit risk according to the regulations to minimise the risk of bank failure. / Umkhakha wezamabhanga kulibubulo eliqakathekileko eliding ukobana litjhejwe ngombana ukwehluleka kwalo kuqaleka kungaba nomthelela omumbi kezomnotho ngokubanzi bawo. Umraro wezomnotho weminyaka ephakathi kuka -2007-2009 yayikhambisana nesikhathi lapho amabhanga athoma ukuzifaka engozini ekulukazi, kanti lokho kwarholela ebujameni besehlakalo esikhulu seenkolodo ezingenzi inzuzo encwadini zamabhanga. Yeke-ke, leli rhubhululo belihlola umthintela wesikolodo mayelana nobujamo beemali bamabhanga weSewula Afrika ali-18 ukusukela ngomnyaka ka 2008 ukufika ku 2018. Amano wephanele yedatha, wona ngilawa pooled ordinary least squares (pooled OLS), fixed effects kanye namatshwayo ameda alinganisa imithintela kusetjenzisiwe ngehloso yokuhlola itjhebiswano eliphakathi kobungozi besikolodo kanye nobujamo beemali obukhambisana neenkolodo ezingananzuzo (non-performing loans )(NPLs) begodu lokhu kukhambisana nenzuzo elethwa msebenzi wepahla eligugu (return on assets) (ROA) nanyana inzuzo elethwa magugu womnotho anjengemali/matjhezi (return on equity) (ROE) ngaleyo ndlela.. Imiphumela yerhubhululo itlolwe bona ubungozi bokulodisa buhlobene ngendlela embi nobujamo beemali. Yeke-ke, kutjho bona lokha izinga lezehlakalo zeenkolodo ezingangenisi inzuzo naliya phezulu, kutjho bona izinga lokwenza inzuzo ezincani nalo liya phasi emabhangeni. Kwesibili, irhubhululo litlolwe bona ukuhluma komnotho kunomthelela omuhle ebujameni beemali. Lokhu kutjengisa bona amandla wokukhiqiza asekelwa kuthuthukiswa kwamabhanga. Kwesithathu, kuye kwatholakala bona iimali ezaneleko zikhambisana kuhle nobujamo beemali. Kanti godu, isilinganiso esikhulu seemali ezaneleko singaletha ukuzethemba kwabadlalindima ebhangeni, lokhu kwenze ibhanga bona ibe sezingeni lokuphalisana, isisekelo esiphezulu sezeemali singathathwa njengokutlhogeka komzamo wokuhlanganisa imithombo ebeyingaletha iinzuzo ezincono kwamanye amahlelo wokutjalwa kweemali. . Kwesine, irhubhululo akhange lithole nginanyana ngiliphi itjhebiswano phakathi kobukhulu kanye nobujamo beemali. Kokugcina, irhubhululo lithole bonyana ukuqiniswa kwebhanga ngeemali kanye nobujamo beemali kuzizinto ezingahlobani kuhle. Ilwazi elitholiweko lihlathulula bona ezingeni lamabhizinisi amancani, amabhanga kufanele aqale imigomo eqinileko yokukolodisa ukobana akwazi ukwehlisa izehlakalo zeenkolodo ezingangenisi inzuzo. Ezingeni lamabhizinisi amakhulu, iimbethamthetho kufanele ziqinise ilihlo ukobana aqinisekise ukuthi amabhanga alawula ubungozi bokukolodisa ngokwemithetho ukuphungula ubungozi bokwehluleka kwamabhanga. / Icandelo lezeebhanki lushishino olubalulekileyo olufuna ukukhuselwa kuba ukusilela kwalo ngokuqinisekileyo kunganesiphumo esigangqalanga esingasihlanga kuqoqosho ngokubanzi. Ixesha lobunzima kwezemali ngowe-2007-2009 labangelwa ziibhanki ngamazinga omngcipheko angalamananga athe agqibelela kwisehlo esiphezulu seemalimboleko ezingazaliyo kwiincwadi zazo. Kananjalo, olu phononongo luvavanye impembelelo yomngcipheko wonikezomatyala kwizinga lokuphuma nokungena kwemali kwiibhaki zaseMzantsi Afrika ezili-18 kwisithuba sowe-2008 ukuya kowe-2018. Uluhlu lweenkcukachalwazi zobugcisa, olubizwa ngokuba yi-pooled ordinary least squares (i-pooled OLS), iziqikeleli zeziphumo ezizinzileyo kunye nezeziphumo zebhaqo zasetyenziswa ukuvavanya unxulumano phakathi komngcipheko wonikezomatyala kunye nezinga lokuphuma nokungena kwemali okumelwe ngokwelungelo ziimalimboleko ezingazaliyo (ii-NPL) kunye nembuyekezo yeeasethi (i-ROA) okanye imbuyekezo yezabelo (i-ROE) ngokulandelelana. Iziphumo zophononongo zingqine ngamaxwebhu ukuba umngcipheko wonikezomatyala unonxulumano olungaluhlanga nezinga lokuphuma nokungena kwemali. Ngoko ke, okona isehlo seemalimboleko ezingazaliyo siphezulu, kokona inzuzo yebhanki iphantsi. Okwesibini, uphononongo lungqine ngamaxwebhu ukuba uhlumo lunesiphumo esihle kwizinga lokuphuma nokungena kwemali. Oku kudandalazisa ukuba isakhono sokuvelisa senziwa ngcono ngophuhliso lwebhanki. Okwesithathu, kufunyaniswe ukuba isilinganiso senkunzi sinxulumene ngokukuko nezinga lokuphuma nokungena kwemali. Ngelixa umlinganiselo wesilinganiso senkunzi omkhulu unganika ukuthembeka koqoqosho kwabachaphazelekayo kwibhanki leyo, kuyenze ukuba ibe kwizinga lokukhuphisana nezinye, isiseko senkunzi ephezulu singathathwa njengokusilela kokusungula kunye nokudibanisa imithombo engeyivelise iimbuyekezo ezingcono kutyalomali olulolunye. Okwesine, uphononongo alukhange lufumanise naluphi na unxibelelwano olubonakalayo phakathi kobungakanani nezinga lokuphuma nokungena kwemali. Okokugqibela, uphononongo lufumanise ukuba inkxasomali yebhanki kunye nezinga lokuphuma nokungena kwemali zinxulumene ngokungakuhlanga. Okubhekiselele kokufunyanisiweyo kukuba kwicandelo loshishino olunganeno, iibhanki kufuneka ziqwalasele imigaqonkqubo yamatyala enobulumko nengqongqo ngenjongo yokunciphisa isehlo seemalimboleko ezingazaliyo. Kwicandelo loshishino olubanzi, abalawuli kufuneka banyanzele ukubekwa kweliso ukuqinisekisa ukuba iibhanki zilawula umngcipheko wonikezomatyala lwazo ngokwayamene nemigaqo ukunciphisa umngcipheko wokusilela kwebhanki. / Business Management / M. Com. (Business Management)
2

A conceptual framework for social media brand communication in non- profit organisations in South Africa: An integrated communication perspective

Swart, Christelle 02 1900 (has links)
Text in English with abstracts in English, Afrikaans and isiZulu / Propelled by increased competition with the private sector and other similar organisations, the non-profit sector increasingly faces challenges to create meaningful interactions with stakeholders which, among other benefits, allow for differentiation and the creation of favourable and lasting impressions of the corporate brand. The main research aim of this study was to propose possible elements for a conceptual framework for the integration of non-profit organisations’ social media brand communication. The point of departure was that the achievement of a favourable corporate brand in the non-profit sector could, inter alia, be realised by following an integrated communication approach when utilising social media to communicate with stakeholders. The study is different from prior studies because of its specific interdisciplinary focus on the corporate brand, social media and integrated communication (IC), and the fact that it is merged into one study. The research into the main contribution of the study was based on a thorough literature review focusing on the following objectives: to explore corporate branding and social media; and to describe elements that could constitute an integrated approach to social media brand communication. During the investigation into the topic, the social media focus of the study was framed on the basis of classical theoretical views, and the theory of and perspectives on human action, symbolic interaction and social presence. The absence of a single set of theoretical assumptions of social media necessitated an inductive reasoning process based on identified key elements of social media. Subsequent to the literature review, the empirical research gathered invaluable insights from communication professionals in South African non-profit organisations, and who are responsible for communication by means of social media. Finally, and following the measurement of the proposed elements, the objective of proposing possible elements for the integration of social media brand communication and presenting it in a conceptual framework was achieved. The conceptual framework was based on three foundational principles, namely a corporate brand focus and a philosophy of communication integration, underpinned by social media. The proposed conceptual framework should provide new insights into and contribute to the existing body of knowledge on organisational communication. / Toenemende mededinging in die privaatsektor en tussen ander soortgelyke organisasies, rig ‘n grotewordende uitdaging aan die niewinsgerigte sektor om betekenisvolle wisselwerking met belangegroepe te bewerkstellig, iets wat dit onder andere moontlik maak om te differensieer en om gunstige en blywende indrukke van die korporatiewe handelsmerk te skep. Die belangrikste navorsingsoogmerk van hierdie studie was om moontlike elemente aan die hand te doen vir ʼn konsepsuele raamwerk vir die integrasie van niewinsgerigte organisasies se kommunikasie in sosiale media. Die vertrekpunt was dat ʼn gunstige korporatiewe handelsmerk in die niewinsgerigte sektor onder andere gerealiseer kan word deur middel van ʼn geïntegreerde kommunikasiebenadering wanneer sosiale media gebruik word om met belanghebbendes te kommunikeer. Die studie verskil van vorige studies weens die spesifieke interdissiplinêre fokus op die korporatiewe handelsmerk, sosiale media en geïntegreerde kommunikasie, asook die feit dat dit in een studie geïntegreer is. Die navorsing vir hierdie studie se belangrikste bydrae was gegrond op ʼn deurtastende literatuuroorsig, toegespits daarop om die gebruik van korporatiewe handelsmerke en sosiale media te verken; en om elemente wat ʼn geïntegreerde benadering tot handelsmerkkommunikasie in sosiale media sou kon daarstel, te beskryf. Gedurende die ondersoek na die tema het die studie se sosialemediafokus gerus op klassieke teoretiese sienings en die teorie van en perspektiewe op menslike aksie, simboliese wisselwerking en sosiale teenwoordigheid. Die gebrek aan ʼn enkele stel teoretiese aannames van sosiale media het ʼn proses van induktiewe redenering, gegrond op geïdentifiseerde sleutelelemente van sosiale media, genoodsaak. Voortspruitend uit die literatuuroorsig het die empiriese navorsing uiters waardevolle insigte bekom van kommunikasiekundiges in Suid-Afrikaanse niewinsgerigte organisasies wat deur middel van sosiale media moet kommunikeer. Laastens en na afloop van die meting van die voorgestelde elemente is die oogmerk om moontlike elemente vir die integrasie van kommunikasie van ʼn handelsmerk in sosiale media en die aanbieding daarvan in ʼn konsepsuele raamwerk, bereik. Die konsepsuele raamwerk is op drie beginsels gegrond, naamlik ʼn fokus op die korporatiewe handelsmerk en ʼn filosofie van kommunikasieintegrasie, ondersteun deur sosiale media. Die voorgestelde konsepsuele raamwerk behoort nuwe insigte in en bydraes tot die bestaande kenniskorpus oor organisasiekommunikasie te bied. / Ngokugqugquzelwa ukwanda kokuncitisana kwemikhakha ezimele nezinye izinhlangano ezifanayo, umkhakha ongenzi inzuzo uyaqhubeka njalo nokubhekana nezinselelo zokwenza ukuthi ukuxhumana kahle nabanye ababambe iqhaza okuwukuthi, phakathi kokunye okungazuzwa, kuvumele ukwahlukaniswa kanye nokwakhiwa kwezimpawu zemifanekiso yenkampani ezikahle futhi eziyohlala isikhathi eside. Injongo enkulu yocwaningo lwalesi sifundo kwakuwukuhlongoza imikhakha engaseyenzeke yohlaka olungakapheleli lokuhlanganiswa kophawu lokuxhumana ezinkundleni zokuxhumana zezinhlangano ezingenzi inzuzo. Iphuzu elalisemqoka kwakuwukufeza umgomo wokuthi kwakhiwe uphawu olufanele lwenkampani emkhakheni ongayenzi inzuzo, phakathi kwezinye izinto, ufezeke ngokulandela indlela edidiyelwe yezokuxhumana uma kusetshenziswa izinkundla zokuxhumana ukuxoxisana nababambe iqhaza. Lesi sifundo sihlukile kwezinye esezike zenziwa ngaphambilini ngenxa yokuthi sigxile ngokukhethekile ekusetshenzisweni kophawu lwenkampani, izinkundla zokuxhumana kanye nezindlela zokuxhumana ezididiyelwe, i-integrated communication (i-IC), kanye nephuzu lokuthi kudidiyelwe kwaba ucwaningo olulodwa. Lolu cwaningo kulokho okusemqoka okuwumthelela walesi sifundo lwalugxile kakhulu ekubuyekezweni okujulile kwemibhalo kubhekwe kakhulu kulezi zinjongo ezilandelayo: ukuhlaziya uphawu lwenkampani nezinkundla zokuxhumana; nokuchaza amaphuzu angase akhombise indlela edidiyelwe ekuxhumaneni ngophawu lwezinkundla zokuxhumana. Ngesikhathi kuphenywa ngesihloko, ukugxila ezinkundleni zokuxhumana kulesi sifundo kwabalulwa esizindeni semibono yezinto ezingaphatheki, kanye nethiyori nemiqondo yokwenza komuntu, ukuxhumana ngezimpawu nokubakhona kwabantu basemphakathini. Ukungabibikho kweqoqo elilodwa lokucatshangelwa ngokwenzeka emiqondweni ngokwezinkundla zokuxhumana kwenza ukuthi kube nesidingo senqubo yokuqala ukucabanga ezinze emaphuzwini asemqoka ezinkundla zokuxhumana. Ukulandela ukubuyekezwa kwemibhalo, lolu cwaningo oluphethe ubufakazi obuphathekayo luqoqe ulwazi olusemqoka oluvela kosolwazi bezokuxhumana ezinhlanganweni ezingenzi nzuzo zaseNingizimu Afrika, futhi ezinomsebenzi wokuxhumana ngokusebenzisa izinkundla zokuxhumana. Ekugcineni, futhi ngokulandela izilinganiso zamaphuzu ahlongozwayo, yafezeka injongo yokuhlongoza okungase kube amaphuzu okudidiyela ukuxhumana ngokusebenzisa uphawu lwezinkundla zokuxhumana kanye nokuluveza njengohlaka lokusemqondweni. Uhlaka lokusemqondweni lwalugxile emigomeni eyisisekelo emithathu, okuwukugxila kuphawu lwenkampani nenzululwazi yokudidiyelwa kokuxhumana, nokusekelwe yizinkundla zokuxhumana. Uhlaka olusahlongozwa olungakapheleli kumele luhlinzeke ngemiqondo emisha futhi lube nomthelela esakhiweni solwazi esikhona ekuxhumaneni ngokwenhlangano. / Communication Science / D. Litt. et Phil. (Communication)
3

Impact of capital structure on profitability : the case of the Land and Agricultural Development Bank of South Africa / Umthelela Wesimozimali Sebhizinisi ekungeneni kwenzuzo : Ucwaningo Oluqondene neBhange Lokuthuthukiswa Komhlaba Nezolimo laseNingizimu Afrika / Khuetšo ya Matlotlo a Kgwebo go bokgoni bja go hwetša Dipoelo Tšhupo ya Panka ya Tlhabollo ya Naga le tša Temo ya Afrika Borwa

Zulu, Nonkululeko P. 05 1900 (has links)
Abstract in English, Zulu and Sepedi / The purpose of this study was to determine the impact of capital structure on the profitability of the Land and Agricultural Development Bank of South Africa (Land Bank). Both theoretical and empirical literature were reviewed in order to guide the empirical investigation of this study. In particular, the theories of financial intermediation, credit creation and fractional reserve formed the basis of this study. The capital structure theories that were examined included the pecking order theory, trade-off theory and Modigliani-Miller leverage irrelevance theory. In the literature, it was observed that profitable companies prefer using internal funds over debt or equity. To test the stated hypothesis that there is no relationship between capital structure and bank profitability, a quantitative research design with a case study approach was used, with the Land Bank as the unit of analysis. Using time series data for the period 1982 to 2015, multiple regression using the ordinary least squares method was applied to test the specified models. Preliminary data analysis was performed using trend analysis, descriptive statistics and Pearson bivariate correlation analysis. The study demonstrated that the relationship between capital structure and bank profitability was positive and statistically significant at a 95% confidence level when using only equity. However, inclusion of debt in the capital structure showed that capital structure, proxied by the debt-to-equity ratio, resulted in a negative relationship between capital structure and bank profitability, albeit statistically insignificant. It was concluded that the Land Bank requires an injection of equity to improve its performance. Alternative low-cost sources of funding to debt should be considered. The results of the study have policy implications for the Land Bank, regulators and potential investors. / Injongo yalolu cwaningo kwabe kuwukucubungula nokuthola umthelela wesimozimali sebhizinisi ekungeneni kwenzuzo eBhange Lokuthuthukiswa Komhlaba Nezolimo laseNingizimu Afrika (iBhange Lomhlaba). Kokubili, imibhalo yethiyori kanye nemibhalo esuselwe emaqinisweni abonakalayo naphathekayo, yabuyekezwa ukuze ihole futhi ilawule uphenyo olugxile emaqinisweni abonakalayo naphathekayo oluqondene nalolu cwaningo. Amathiyori ayisisekelo salolu cwaningo, ikakhulukazi, kwaba yi-financial intermediation, credit creation kanye ne-fractional reserve. Lawo mathiyori esimozimali sebhizinisi acutshungulwa abandakanya i-pecking order theory, trade-off theory kanye ne-Modigliani-Miller leverage irrelevance theory. Emibhalweni eyacutshungulwa, kwabonakala ukuthi izinkampani ezinenzuzo zincamela ukusebenzisa izimali zangaphakathi kunokusebenzisa isikweletu noma izabelokulingana (equity). Ngenhloso yokuhlola ihayiphothesisi ethuliwe yokuthi abukho ubudlelwano phakathi kwesimozimali sebhizinisi kanye nokungena kwenzuzo ebhange, kwasetshenziswa idizayini yocwaningo olukhwantithethivu ehambisana nendlela yokusebenzisa ucwaningo lwesigameko egxile ekuhlaziyweni kweBhange Lomhlaba. Ngokusebenzisa i-time series data yesikhathi esisukela kowe-1982 kuyofinyelela kowezi-2015, kwalandelwa i-multiple regression ngokusebenzisa i-ordinary least squares method ukuhlola amamodeli achaziwe. Uhlaziyo lwedatha olwandulelayo lwenziwa ngokusebenzisa uhlaziyo lwezimonkambiso (trend analysis), izibalomanani ezichazayo (descriptive statistics) kanye ne-Pearson bivariate correlation analysis. Ucwaningo lwabonisa ukuthi bukhona ubudlelwano obuphawulekayo phakathi kwesimozimali sebhizinisi kanye nokungena kwenzuzo ebhange futhi idatha yabonisa ukuthembakala okusezingeni elingama-95% uma kusetshenziswa izabelokulingana kuphela. Kodwa-ke ukufakwa kwesikweletu kwisimozimali sebhizinisi kwabonisa ukuthi isimozimali sebhizinisi, ngokusekelwa yizinga-silinganiso phakathi kwesikweletu nezabelokulinganisa, kwaholela ekutheni bungabi khona ubudlelwano obuphawulekayo phakathi kwesimozimali sebhizinisi kanye nokungena kwenzuzo ebhange, nakuba idatha mayelana nalokhu yabonisa ukungathembakali okuthile. Kwafinyelelwa esiphethweni sokuthi iBhange Lomhlaba lidinga ukuthi kufakwe izabelokulingana ngenhloso yokwenza ngcono ukusebenza kwalo. Kumele kwenziwe imizamo yokuthola eminye imithombo yezimali ehlukile futhi engambi eqolo. Imiphumela yocwaningo inemithelela ethile ephathelene nezinqubomgomo eqondene neBhange Lomhlaba, abalawuli kanye nalabo okungenzeka babe nesifiso sokutshala izimali. / Morero wa thutelo ye e be e le go laetša khuetšo ya matlotlo a kgwebo go bokgoni bja go hwetša dipoelo bja Panka ya Tlhabollo ya Naga le tša Temo ya Afrika Borwa (Land Bank). Dingwalo tša ditlhalošo tša diteori le tšeo dithutelo tša peleng di di hweditšeng di sekasekilwe go fa tlhahlo go dipoelo tša dinyakišišo tšeo di dirilwego peleng tša thutelo ye. Gabotsebotse, diteori tša mokgwa wa dipanka wa go tšea tšhelete ye e bolokilwego tša e adimiša, mokgwa wa dipanka wa go hlola dikadimo ka bontši le tsheketšo ya palophatlo ya tšhelete di bopile motheo wa thutelo ye. Diteori tša matlotlo a kgwebo tšeo di lekotšwego di akareditše teori ya mokgwa wa go kgetha methopo ya kadimo ya ditšhelete, teori ya go lekanyetša ditheko le ditefelokholego le teori ya Modigliani-Miller ya go re mokgwa wa go diriša tšhelete ye e adimilwego go bona dipoelo ga o ame boleng bja khamphani. Ka go dingwalo, go lemogilwe gore dikhamphani tše di ka hwetšago dipoelo di kgetha go diriša matlole a ka gare go ena le dikoloto goba bokaalo bjo bo šalago ka morago ga go ntšha dikoloto Go leka kakanyo ye e filwego ya gore ga go na tswalano gare ga matlotlo a kgwebo le bokgoni bja panka bja go hwetša dipoelo, tlhako ya nyakišišo ya go hwetša dikarabo go batho ka bontši ka mokgwatebelelo wa nyakišišo ye e dirilwego ka ga tiragalo e dirišitšwe, ka Land Bank bjalo ka yuniti ya tshekatsheko. Ka go diriša datha go ya ka tatelano ye e itšeng ya nako ya paka ya 1982 go iša go 2015, tlhahlobo ya tswalano gare ga mabaka a mabedi goba go feta ka go diriša mokgwa wa go fokotša palo ya disekwere e dirišitšwe go leka mehlala ye e šupilwego. Tshekatsheko ya datha ya mathomo e phethagaditšwe ka go diriša tshekatsheko ya taolelopele ya seo se tla diregago ka ditšhelete, mokgwa wa go sekaseka dipalopalo le tshekatsheko ya Pearson ya dipalo tše pedi go bona tswalano ya tšona. Thutelo e laeditše gore tswalano gare ga matlotlo a kgwebo le bokgoni bja panka go hwetša dipoelo go bile le ditlamorago tše botse le dipoelo tše di ka bago nnete ka kemo ya kgonthišo ya 95% ge go dirišwa fela bokaalo bjo bo šalago ka morago ga go ntšha dikoloto. Le ge go le bjalo, kakaretšo ya sekoloto ka go matlotlo a kgwebo go bontšhitše gore matlotlo a kgwebo, ao a laeditšwego ka tekanyo ya palomoka ya dikoloto go bokaalo bjo bo šalago ka morago ga go ntšha dikoloto, e hlotše tswalano ye e sa letelwago gare ga matlotlo a kgwebo le bokgoni bja panka go hwetša dipoelo, le ge e ka ba dipoelo tše di ka bago nnete. Go phethilwe ka go re Land Bank e nyaka koketšo ya bokaalo bjo bo šalago ka morago ga go ntšha dikoloto go kaonafatša tiro ye e swanetšwego go dirwa. Methopo ye mengwe ya tswala ya fase go dikoloto e swanetšwe go lebelelwa. Dipoelo tša thutelo di na le ditlamorago tša Molaotshepetšo wa Land Bank, balaodi le babeeletši ba ka moso. / Finance, Risk Management and Banking / M. Com. (Finance)

Page generated in 0.0241 seconds