• Refine Query
  • Source
  • Publication year
  • to
  • Language
  • 2
  • Tagged with
  • 2
  • 2
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • About
  • The Global ETD Search service is a free service for researchers to find electronic theses and dissertations. This service is provided by the Networked Digital Library of Theses and Dissertations.
    Our metadata is collected from universities around the world. If you manage a university/consortium/country archive and want to be added, details can be found on the NDLTD website.
1

A hybrid framework for assessing the cost of road traffic crashes in South Africa

Moyana, Hlengani Jackson 02 1900 (has links)
Abstract in English, Tsonga and Zulu / Mitlumbo ya mifambafambo ya le magondzweni i xin’wana xa miringeto (risks) yo biha ku tlula hinkwayo ya swifambo swa le gondzweni emisaveni hinkwayo, leswi yimelaka xiphiqo lexikulu xa swohanyaswin’we-ikhonomi ngopfu-ngopfu eka matiko lama ya ha hluvukaka tanihi Afrika-Dzonga. Ku va ku nyikiwa masungulo yo tiya ya xiikhonomi eka swiboho swa mbekiso ku tirhana na ntlhontlho lowu, i swa nkoka swinene ku hlela ndhurho wa mitlumbo leyi. Mipimanyeto leyi yi tirha tanihi nxopaxopo wa swinghenisiwa swa mbuyelo wa ndhurheriwo ku endlela ku kuma mphakelo wa switirhisiwa wo tirha kahle eka ku nghenelela eka ku tirhana na mitlhontlho leyi vangiwaka hi mitlumbano ya le magondzweni. Tiko ra Afrika-Dzonga a ri nga ri ku pfuxeteni ka mahungu ya mipimanyeto ya midurho ya mitlumbano ya le magondzweni nkarhi na nkarhi, naswona leyi a yi endliwa a yi tirhisa maendlelo lamo soriwa ngopfu yo languta nkoka wa vanhu (human capital). Hikwalaho, mipimanyeto leyi nga kona a yi nga ta va leyi tshembekaka eka ku kunguhata na ku pimaniseka na mipimanyeto ya matiko man’wana. Hi le ka ku landzelela vundzhaku lebyi laha dyondzo leyi yi nga tumbuluka na ku kombisa matirhiselo ya rimba ra ntirho wo katsa (hybrid) ku kambela ndhurho wa mitlumbo ya swifambo swa le magondzweni eAfrika-Dzonga. Rimba leri ri tirhisa endlelo ro kongomisa eka nkoka wa vanhu na ku pfumela ku hakela (willingness-to-pay), eka dyondzo yi ri yin’we. Mipimanyeto ya midurho ya nkoka wa vanhu ya laveka ku va yi pfuna eka ku kunguhata leswaku yi tlakusa swinenenene swihumesiwa swa rixaka, loko hala tlhelo mipimanyeto yo pfumela ku hakela yona yi ri yona yi fanelaka swinene eka ku pfuneta minghenelelo yo tlakusa nhlayiseko wa vanhu hi ku hunguta ku vaviseka na ku fa. Endlelo ro pfumela ku hakela ri tirhisa maendlelo ya swo ka swi nga ri swa makete (contingent valuation) na ya maendlelo yo langa (preference). Khwexinere yo valanga leyi a yi ri na maendlelo yo ka ya nga ri ya swa makete na swilangiwa leswi a swi boxiwile, yi tirhisiwile hi magoza mambirhi ku sampula vaanguri va 273 eka ntirho wa swo tleketla. Eka mhaka ya endlelo ro kongomisa eka nkoka wa vanhu, mipimanyeto ya ndhurho eka xiviko xa 2016 xa Cost of Crashes in South Africa yi hundzuluxiwile hi ku katsa inifulexini, ku tirhisiwa mpimo wa 2017 wa 5.3% ku kuma mipimanyeto ya ndhurho ya 2017. Dyondzo leyi yi paluxile leswaku endlelo ro kongomisa eka nkoka wa vanhu ri kayiveta ku vona ndhurho wa mitlumbo ya le magondzweni. Dyondzo leyi yi hoxa xandla eka ntsengo wa vutivi hi ku tirhisa endlelo ro languta nkoka wa vanhu na endlelo ro pfumela ku hakela eka dyondzo yi ri yin’we ku kombisa ntirhiseko wa endlelo leri ra nkatso (hybrid)/nhlanganiso eka xiyimo xa Afrika-Dzonga. Ndzavisiso wa nkarhi lowu taka wu fanele ku engeta dyondzo leyi hi sampulu leyi humaka eka swifundzakulu hinkwaswo swa nkaye swa Afrika-Dzonga, leswaku mipimanyeto ya ndhurho yi yimela vanhu va tiko hinkwaro. / Road traffic crashes are one of the worst risks of road mobility worldwide, representing a huge socio-economic problem particularly in developing countries such as South Africa. In order to provide a sound economic basis for investment decisions to address this challenge, it is critical to assess the cost of these crashes. These estimates serve cost-benefit analysis inputs to facilitate a more efficient resources allocation for interventions to address the challenge posed by road crashes. South Africa has not been updating crash cost estimates on a regular basis, and those that were conducted used the much criticised human capital approach. Therefore, the available estimates could not be relied upon for planning purposes and comparison with the estimates of other countries. It is against this background that this study developed and illustrated the application of a hybrid framework for assessing the cost of road traffic crashes in South Africa. The framework uses the human capital approach and the willingness-to-pay approach in one study. Human capital approach cost estimates are needed to inform planning to maximize the national output, while the willingness-to-pay estimates are more suitable when the main concern is to inform interventions to increase social welfare by reducing injuries and fatalities. The willingness-to-pay approach uses the contingent valuation and the stated preference methods. A survey questionnaire with contingent valuation and stated preference questions was administered in two phases to a sample of 273 respondents within the transport industry. For the human capital approach, the cost estimates in the 2016 Cost of Crashes in South Africa report were adjusted for inflation using the 2017 rate of 5.3% to obtain 2017 cost estimates. This study revealed that the human capital approach underestimates the cost of road crashes. The study contributes to the body of knowledge by using the human capital approach and the willingness-to-pay approach in one study to illustrate the applicability of this hybrid/ combination within the South African context. Future research needs to replicate this study on a sample drawn from all nine provinces of South Africa, so that the cost estimates are representative of the country’s population. / Ukuphazamiseka komgwaqo kungenye yezingozi ezimbi kakhulu zokuhamba komgwaqo emhlabeni jikelele, ezimele inkinga enkulu yenhlalo nezomnotho ikakhulukazi emazweni asathuthuka njengeNingizimu Afrika. Ukuze unikeze isisekelo sezomnotho esizwakalayo ezinqumeni zokutshala izimali ukubhekana nale nselele, kubalulekile ukuhlola izindleko zalezi zingozi. Lezi zilinganiso zisebenza njengeziphakamiso zokuhlaziywa kwezindleko zokuhlomula ukuze kube lula ukunikezwa kwezinsiza ezenzelwe ukuxazulula inselele ebangelwa ukuphazamiseka komgwaqo. INingizimu Afrika ayizange ibuyekeze ukulinganisa izindleko zezingozi njalo, futhi lezo ezenziwa zisebenzise indlela enkulu yokugxeka ukusebenzisa abantu. Ngakho-ke, izilinganiso ezitholakalayo azikwazanga ukuthenjelwa kuzona ngezinjongo zokuhlela nokuqhathaniswa nezilinganiso zamanye amazwe. Lokhu kuphikisana nalesi sigaba ukuthi lolu cwaningo lusungulwe futhi luboniswe ukusetshenziswa kohlaka oluxubile lokuhlola izindleko zokuphazamiseka komgwaqo eNingizimu Afrika. Uhlaka lusebenzisa indlela yokusebenzisa abantu kanye nendlela yokuzimisela-ukukhokha ocwaningweni olulodwa. Ukulinganiselwa kwezindleko zokusebenzisa abantu kuyadingeka ukuze kwaziswe ukuhlela ukwandisa umkhiqizo kazwelonke, kanti ukulinganiselwa kokuzimisela-ukukhokhela kukulungele kakhulu ukwazisa ukungenelela ukwandisa inhlalakahle yomphakathi ngokunciphisa ukulimala nokubulawa kwabantu. Indlela yokuzimisela-ukukhokha isebenzisa ukuhlaziywa kwesilinganiso kanye nezindlela okukhethwa ngazo. Imibuzo yokuhlola ngokuhlaziywa kwesilinganiso kanye nemibuzo ekhethwe ngayo yenziwa ngezigaba ezimbili embonakalisweni yabaphendulile abangama-273 embonini yezokuthutha. Ngokwendlela yokusebenzisa abantu, izindleko ezilinganiselwa ku-2016 Izindleko Zokushayisana eNingizimu Afrika kubikwa ukuthi zalungiselwa ukwenyuka kwamandla emali, kusetshenziswa isilinganiso sango-2017 esingu-5.3% ukuthola izindleko zango-2017. Lolu cwaningo luveze ukuthi indlela yokusebenzisa abantu ithatha kancane izindleko zokuphazamiseka komgwaqo. Ucwaningo lunomthelela emzimbeni wolwazi ngokusebenzisa indlela yokusebenzisa abantu kanye nendlela yokuzimisela-ukukhokha ocwaningweni olulodwa ukukhombisa ukufaneleka kwalesi sivumelwano / inhlanganisela ngaphakathi komongo waseNingizimu Afrika. Ucwaningo lwesikhathi esizayo ludinga ukuphindaphinda lolu cwaningo embonakalisweni othathwe kuzo zonke izifundazwe eziyisishiyagalolunye zaseNingizimu Afrika, ukuze ukulinganiswa kwezindleko kummele abantu bezwe / Business Management / D. Phil. (Management Studies)
2

ICT adoption in a multicultural context: a case study of the African Union

Thuiya, Robert W. 04 1900 (has links)
Text in English with summary and key words in English, isiZulu and Afrikaans / Information and Communications Technology (ICT) adoption in a multicultural context needs to be well understood, since smooth ICT operations within several key sections of any multicultural organisation are impacted on by cultural factors. This study seeks to investigate the importance and effects of several variables – cultural tastes, cultural values, social structures, and the communication context and language – on ICT adoption in the African Union (AU). It also enhances understanding of issues faced by AU when adopting ICT in their daily operations. The study has reviewed theoretical literature, specifically Diffusion of Innovation Theory (DIT), Unified Theory of Acceptance and Use of Technology (UTAUT), The Competing Values Framework/Model, and Value-Based Adoption Model (VAM). The study used the value-based adoption model because in a multicultural environment such as AU, if an innovation is valuable and cost effective then they users are likely to adopt it. Reliability scores of the constructs were calculated by averaging the scores. The variables that could cause impact on ICT adoption included cultural values, social structure, culture taste, language and communication context. The tool was tested for reliability, and those questions that were found and unreliable questions were taken out from the final study. To enhance the test of validity of factors, Exploratory Factor Analysis (EFA) was preferred as the initial step in the validation process. The research was conducted at the AU offices within and outside of Ethiopia. A total of 288 participants completed a semi-structured questionnaire. Exploratory factor analysis was used. The findings indicate that language and cultural taste had a noteworthy effect at the stated significance level (α<0.05). Cultural values, communication, social structure and the communication context were found to be insignificant at the stated significance level (α<0.05). The study recommends that the AU embraces inclusivity of different and diverse languages into its ICT systems, to facilitate adoption and use by employees. In conclusion, the study points out that cultural tastes and languages are the vital elements in the adoption of ICT in the AU. / Ukwamukelwa kohlelo lezobuChwepheshe Bolwazi Kanye nokuXhumana (Information and communications technology (ICT) kwizidingo zesimo esiqukethe amasiko amaningi kufanele kuzwisiseke kahle, njengoba imisebenzi ehamba kahle yohlelo lwe-ICT kwimikhakha esemqoka yanoma iyiphi inhlangano enamasiko amaningi ithintwa yimithelela yosikompilo. Lolu cwaningo luqonde ukuphenya ukubaluleka Kanye nemithelela yezinto ezahlukene, kuxutshwa phakathi izinhlobo zamasiko, ubuhle bamasiko, izakhowo zomphakathi, Kanye nesimo sokuxhumana Kanye nolimi, phezu kokwamukelwa kwe-ICT kwinhlangano yoBunye be-Afrika (African Union (AU), ngenhloso yokuqinisa ulwazi lwezinto ezihlupha inhlangano ye-AU, uma yamukela uhlelo lwe-ICT kwimisebenzi yalo yansuku zonke. Ucwaningo luye lwabuyekeza ukuba khona ithiyori yombhalo wobuciko, ikakhulu ithiyori ebizwa nge-Diffusion of Innovation Theory (DIT), uhlelol lwe-Unified Theory of Acceptance and Use of Technology (UTAUT), uhlelo lwe-Competing Values Framework/Model Kanye ne-Value-based Adoption Model (VAM). Lolu hlelo lokugcina lusetshenzisiwe, ngoba kwisizinda samasiko amaningi esinjenge-AU, uma ngabe uhlelo lwamaqhinga amasha lutholakala lusemqoka futhi lungembi eqolo, ngakho-ke abasebenzisi balo bangalwamukela. Ucwaningo lwenziwa kumahovisi enhlangano ye-AU ezindaweni ezimbili ngaphakathi nangaphandle kwezwe lase-Ethiopia. Inani lonke labadlalindima aba-288 bagcwalise umbhalo wemibuzo ombaxambili. Amaphuzu achaza ukwethembeka (reliability scores) ezakhiwo akhalukhuleyithwe ngokuwalinganisa (averaged). Ithuluzi lohlelo lwe-VAM luhlolwe ngenhloso yokuthola izinga lokwethembeka, kanti-ke yinoma iyiphi imibuzo engathembeki isusiwe kucwaningo. Ukuqinisa uhlelo lokuhlola izinga lokufaneleko kwemithelela (validity of factors), ukuhlaziywa kwemithelela ephenyayo (exploratory factor analysis (EFA) kunconywe njengesinyathelo sokuqala kuhlelo lwe-validation. Ulwazi olutholakele luveza ukuthi ulimi kanye losikompilo kube nomthelela obonakalayo kwisilinganiso se (<0.05), kanti izimfundisa ezinhle zamasiko, ukuxhumana, isakhiwo somphakathi kanye nesimo sezokuxhumana kutholakele ukuthi akubalulekile kwisilinganiso esichaziwe sezinga le (<0.05). Ucwaningo luncoma ukuthi i-AU yamukela uhlelo lokufaka amasiko onke ngokusebenzisa izilimi ezahlukahlukene kumasistimu ayo e-ICT, ukunceda ukwamukelwa kanye nokusetshenziswa ngabasebenzi. Sengiphetha, ucwaningo, ucwaningo luyachaza ukuthi izinhlobo ezahlukene zamasiko kanye nezilimi kuyizinhlaka ezisemqoka ekwamukelweni kohlelo lwe-ICT ngaphakathim kwe-AU. / Die ingebruikneming van inligtings- en kommunikasietegnologie (IKT) in ʼn multikulturele konteks moet goed begryp word, aangesien vloeiende IKT-werksaamhede in verskeie sleutelsektore van enige multikulturele organisasie deur kulturele faktore beïnvloed word. Hierdie studie het ten doel gehad om die belangrikheid van verskillende veranderlikes, insluitende kulturele smake, kulturele waardes, sosiale strukture, en die kommunikasiekonteks en -taal, en die invloed daarvan op IKT-ingebruikneming in die Afrika-unie (AU) te ondersoek, met die oog op verbeterde begrip van die kwessies waarmee die AU gekonfronteer word wanneer IKT in hul daaglikse werksaamhede gebruik word. In die studie is die beskikbare teoretiese literatuur hersien, spesifiek die Diffusie van Innovasie- Teorie (DIT), die Saambindende Teorie van Aanvaarding en Gebruik van Tegnologie (UTAUT), die Mededingende Waardes-raamwerk/-model en die Waardegebaseerde Ingebruikneming-model (VAM). Laasgenoemde is toegepas, want in ʼn multikulturele omgewing soos dié van die AU sal gebruikers waarskynlik ʼn innovasie gebruik indien dit waardevol en kostedoeltreffend is. Die navorsing is by AU-kantore in sowel as buite Etiopië uitgevoer. Altesaam 288 deelnemers het ʼn halfgestruktureerde vraelys voltooi. Die betroubaarheidspuntetelling van die konstrukte is bereken deur hul gemiddelde te bepaal. Die VAM-hulpmiddel is getoets vir betroubaarheid, en enige onbetroubare vrae is uit die finale studie verwyder. Om die toets van geldigheid van faktore te versterk, is verkennende faktorontleding (EFA) verkies as die aanvanklike stap in die proses van geldigheidsbepaling. Die bevindinge het getoon dat taal en kulturele smaak ʼn noemenswaardige uitwerking op die genoemde beduidendheidspeil (<0.05) gehad het, terwyl kulturele waardes, kommunikasie, sosiale struktuur en die kommunikasiekonteks onbeduidend blyk te wees op die genoemde beduidendheidspeil (<0.05). Die studie beveel aan dat die AU inklusiwiteit verwelkom deur diverse tale in sy IK-stelsels te gebruik, om aanvaarding en ingebruikneming daarvan deur werknemers te bewerkstellig. Ten slotte: die studie het bevind dat kulturele smake en tale deurslaggewende elemente in die aanvaarding van IKT in die AU is / Ukwamukelwa kohlelo lezobuChwepheshe Bolwazi Kanye nokuXhumana (Information and communications technology (ICT) kwizidingo zesimo esiqukethe amasiko amaningi kufanele kuzwisiseke kahle, njengoba imisebenzi ehamba kahle yohlelo lwe-ICT kwimikhakha esemqoka yanoma iyiphi inhlangano enamasiko amaningi ithintwa yimithelela yosikompilo. Lolu cwaningo luqonde ukuphenya ukubaluleka Kanye nemithelela yezinto ezahlukene, kuxutshwa phakathi izinhlobo zamasiko, ubuhle bamasiko, izakhowo zomphakathi, Kanye nesimo sokuxhumana Kanye nolimi, phezu kokwamukelwa kwe-ICT kwinhlangano yoBunye be-Afrika (African Union (AU), ngenhloso yokuqinisa ulwazi lwezinto ezihlupha inhlangano ye-AU, uma yamukela uhlelo lwe-ICT kwimisebenzi yalo yansuku zonke. Ucwaningo luye lwabuyekeza ukuba khona ithiyori yombhalo wobuciko, ikakhulu ithiyori ebizwa nge-Diffusion of Innovation Theory (DIT), uhlelol lwe-Unified Theory of Acceptance and Use of Technology (UTAUT), uhlelo lwe-Competing Values Framework/Model Kanye ne-Value-based Adoption Model (VAM). Lolu hlelo lokugcina lusetshenzisiwe, ngoba kwisizinda samasiko amaningi esinjenge-AU, uma ngabe uhlelo lwamaqhinga amasha lutholakala lusemqoka futhi lungembi eqolo, ngakho-ke abasebenzisi balo bangalwamukela. Ucwaningo lwenziwa kumahovisi enhlangano ye-AU ezindaweni ezimbili ngaphakathi nangaphandle kwezwe lase-Ethiopia. Inani lonke labadlalindima aba-288 bagcwalise umbhalo wemibuzo ombaxambili. Amaphuzu achaza ukwethembeka (reliability scores) ezakhiwo akhalukhuleyithwe ngokuwalinganisa (averaged). Ithuluzi lohlelo lwe-VAM luhlolwe ngenhloso yokuthola izinga lokwethembeka, kanti-ke yinoma iyiphi imibuzo engathembeki isusiwe kucwaningo. Ukuqinisa uhlelo lokuhlola izinga lokufaneleko kwemithelela (validity of factors), ukuhlaziywa kwemithelela ephenyayo (exploratory factor analysis (EFA) kunconywe njengesinyathelo sokuqala kuhlelo lwe-validation. Ulwazi olutholakele luveza ukuthi ulimi kanye losikompilo kube nomthelela obonakalayo kwisilinganiso se (<0.05), kanti izimfundisa ezinhle zamasiko, ukuxhumana, isakhiwo somphakathi kanye nesimo sezokuxhumana kutholakele ukuthi akubalulekile kwisilinganiso esichaziwe sezinga le (<0.05). Ucwaningo luncoma ukuthi i-AU yamukela uhlelo lokufaka amasiko onke ngokusebenzisa izilimi ezahlukahlukene kumasistimu ayo e-ICT, ukunceda ukwamukelwa kanye nokusetshenziswa ngabasebenzi. Sengiphetha, ucwaningo, ucwaningo luyachaza ukuthi izinhlobo ezahlukene zamasiko kanye nezilimi kuyizinhlaka ezisemqoka ekwamukelweni kohlelo lwe-ICT ngaphakathim kwe-AU. / Die ingebruikneming van inligtings- en kommunikasietegnologie (IKT) in ʼn multikulturele konteks moet goed begryp word, aangesien vloeiende IKT-werksaamhede in verskeie sleutelsektore van enige multikulturele organisasie deur kulturele faktore beïnvloed word. Hierdie studie het ten doel gehad om die belangrikheid van verskillende veranderlikes, insluitende kulturele smake, kulturele waardes, sosiale strukture, en die kommunikasiekonteks en -taal, en die invloed daarvan op IKT-ingebruikneming in die Afrika-unie (AU) te ondersoek, met die oog op verbeterde begrip van die kwessies waarmee die AU gekonfronteer word wanneer IKT in hul daaglikse werksaamhede gebruik word. In die studie is die beskikbare teoretiese literatuur hersien, spesifiek die Diffusie van Innovasie- Teorie (DIT), die Saambindende Teorie van Aanvaarding en Gebruik van Tegnologie (UTAUT), die Mededingende Waardes-raamwerk/-model en die Waardegebaseerde Ingebruikneming-model (VAM). Laasgenoemde is toegepas, want in ʼn multikulturele omgewing soos dié van die AU sal gebruikers waarskynlik ʼn innovasie gebruik indien dit waardevol en kostedoeltreffend is. Die navorsing is by AU-kantore in sowel as buite Etiopië uitgevoer. Altesaam 288 deelnemers het ʼn halfgestruktureerde vraelys voltooi. Die betroubaarheidspuntetelling van die konstrukte is bereken deur hul gemiddelde te bepaal. Die VAM-hulpmiddel is getoets vir betroubaarheid, en enige onbetroubare vrae is uit die finale studie verwyder. Om die toets van geldigheid van faktore te versterk, is verkennende faktorontleding (EFA) verkies as die aanvanklike stap in die proses van geldigheidsbepaling. Die bevindinge het getoon dat taal en kulturele smaak ʼn noemenswaardige uitwerking op die genoemde beduidendheidspeil (<0.05) gehad het, terwyl kulturele waardes, kommunikasie, sosiale struktuur en die kommunikasiekonteks onbeduidend blyk te wees op die genoemde beduidendheidspeil (<0.05). Die studie beveel aan dat die AU inklusiwiteit verwelkom deur diverse tale in sy IK-stelsels te gebruik, om aanvaarding en ingebruikneming daarvan deur werknemers te bewerkstellig. Ten slotte: die studie het bevind dat kulturele smake en tale deurslaggewende elemente in die aanvaarding van IKT in die AU is. / School of Computing / M. Sc. (Computing)

Page generated in 0.0251 seconds