Return to search

Factors influencing ICT implementation in inclusive primary schools in Manzini region, Eswatini / Timbangela letinemtselela ekufezekiseni kusetjentiswa kwelwatiso nekuchumana ngetebuchwepheshe etikolweni temabanga laphansi letifundza wonkhe wonkhe letisesigodzini sakaManzini, Eswatini / Dintlha tse di susumetsang tsenyotirisong ya ict kwa dikolong tsa poraemari tse di akaretsang kwa kgaolong ya Manzini, Eswatini / Izimbangela ezinomthelela ekwethulweni kwezobuchwepheshe okubandakanya izikole zamabanga aphansi kusifunda saseManzini, Eswatini

As rapid technological development constantly drives and reshapes the economy, it is vital for
learners and teachers to be highly proficient in the use of Information and Communication
Technology (ICT). The data collected revealed that the barriers to ICT integration can be
viewed as deprivation to both teachers and learners, especially those with diverse disabilities
and learning difficulties. ICT implementation is therefore more than just change driven by
technology. It is an opportunity to assist everyone, including people from all income groups,
policy-makers and leaders to support converging technologies to create a more inclusive and
humane future.
The research was designed as a case study. Face-to-face interviews were conducted, lesson
observations were undertaken and qualitative questionnaires were administered as methods of
data collection. The research population included principals and ICT teachers in the Manzini
Region. The sample was made up of two principals and 13 teachers. The data was transcribed
and presented as raw data and thereafter analysed thematically. The data collected was analysed
qualitatively.
The findings of the study were that the factors influencing ICT implementation in inclusive
primary schools in Eswatini included a lack of skills and knowledge from teachers; the lack of
teaching and learning time allocated to ICT; insufficient teaching and learning materials; a lack
of motivation and an insufficient number of teachers. Other factors included the lack of support
and collaboration from principals and the Government of Eswatini.
In view of the above factors, some recommendations were made, namely, that the Ministry of
Education should reintroduce ICT in all inclusive primary schools. The schools that offer ICT
should consider increasing the time allocated for ICT and enhance Continuous Professional
Development (CPD) for ICT teachers. They should also provide for learners with diverse
disabilities and learning difficulties a variety of teaching materials such as assistive devices to
enhance teaching and learning. / Njengaloku kutfutfuka ngekushesha kwetebuchwephesHe kuchubeka kucondzisa futsi
kwakhA kabusha nemnotfo, kumcoka kutsi bothishela nebafundzi babe nelikhono
leliphakeme lekusebentisa Lwatiso neKuchumana ngeTebuchwepheshe (i-ICT).
Ledatha legcogciwe ivete kutsi tihibe tekuhlanganisa i-ICT tingabukwa njengekuncisha
bothishela nebafundzi, ikakhulu kubafundzi labaphila nekukhubateka
lokwehlukahlukene kanye nebulukhuni ekufundzeni. Kufezekiswa kwekusetjentiswa
kwe-ICT ngako-ke kungetulu kwekutsi nje kuchutjwa ingucuko yetebuchwepheshe,
kodvwa kulitfuba lekusita wonkhe umuntfu, lokufaka ekhatsi bantfu lababuya kuwo
onkhe emacembu etemnotfo, labo lababhala tinchubomgmo nebaholi, kutsi basekele
kuhlanganiswa kwetebuchwepheshe kute kudaleke likusasa lelifaka lonkhe luntfu.
Lolucwaningo luhlelwe njengesifundvolucwaningo lwesehlakalo. Kubanjwe emainthaviyu
buso nebuso, kwentiwa sifundvo sekucaphela kanye nemaphephambuto
elizingasimo njengetindlela tekugcogca idatha. Linanibantfu lalolucwaningo lifaka
ekhatsi bothishelanhloko kanye nabothishela labafundzisa i-ICT eSigodzini sakaManzini
Eswatini. Lesamphuli yakhiwa bothishelanhloko lababili kanye nabothishela laba-13.
Ledatha yabhalwa yetfulwa njengaloko injalo ingakahlutwa kwase kutsi-ke emva
kwaloko yahlatiywa ngekwengcikitsi. Ledatha leyagcogcwa yahlatiywa
ngekwelizingasimo.
Lokutfolwe ngulesifundvolucwaningo kutsi timbangela letinemtselela ekufezekiseni
kusetjentiswa kwe-ICT etikolweni temabanga laphansi letifaka wonkhe wonkhe
Eswayini, kufaka ekhatsi kuswelakala kwemakhono nelwati kubothishela; sikhatsi
sekufundzisa nekufundza lesinganeli lesiphakelwa kufundziswa kwe-ICT; ticukatsilwati
tekufundzisa nekufundza letingakaneli; kubete umdlandla kanye nelinani lelingakaneli
labothishela. Lenye imbangela kungabikhona kwekusekelwa nekuhlanganyela lokuvela
kubothishelanhloko nakuhulumende weleSwatini.
Ngekubuka letimbangela letingenhla, kwentiwe-ke letincomo letilandzelako: Litiko
Letemfundvo kufanele kutsi liphindze letfule i-ICT kuto tonkhe tikolo temabanga
laphansi letifundzisa wonkhe wonkhe, tikolo letifundzisa i-ICT kufanele kutsi tikubheke
kwengetwa kwesikhatsi sekufundzisa i-ICT kanye nekwenta ncono Kutfutfukiswa Ngalokuchubekako Kwebungcweti (i-CPD) kubothishela labafundzisa i-ICT, kantsi futsi
letikolo kufanele tinake nebafundzi labaphila nekukhubateka lokwahlukahlukene
nebulukhuni bekufundza ngekutsi banikwe ticukatsilwati tekufundzisa letahlukahlukene
njengetisetjentiswa tekusita kute kwentiwe ncono kufundzisa nekufundza. / Jaaka lebelo la tlhabololo ya thekenoloji le tswelela go tsamaisa le go bopa ikonomi sešwa, go botlhokwa gore barutwana le barutabana ba nne le bokgoni jo bo kwa godimo mo tirisong ya Thekenoloji ya Tshedimosetso le Tlhaeletsano (ICT). Data e e kokoantsweng e senotse gore dikgoreletsi tsa kgokaganyo ya ICT di ka bonwa e le tlhaelo mo barutabaneng le barutwaneng, bogolo segolo barutwana ba ba nang le bogole jo bo farologaneng le mathata a go ithuta. Ka jalo, tsenyotirisong ya ICT ga se fela diphetogo tse di tsamaisiwang ke thekenolooji; ke tšhono ya go thusa mongwe le mongwe, go akarediwa batho go tswa ka ditlhopheng tsotlhe tsa lotseno, badiradipholisi le baeteledipele, go tshegetsa dithekenoloji tse di kopanang go tlhama isago e e akaretsang e bile e le molemo.
Patlisiso e rulagantswe jaaka thutopatlisiso e e lebelelang kgetsi. Go dirilwe dipotsolotso tsa namana, go nnile le kelotlhoko ya dithuto mme go dirisitswe dipampiripotsoloto tse di lebelelang mabaka jaaka mekgwa ya go kokoanya data. Setlhophasegolo sa patlisiso se akareditse bagokgo le barutabana ba ICT kwa Kgaolong ya Manzini kwa Eswatini. Sampole e ne e dirwa ke bagokgo ba le babedi le barutabana ba le 13. Data e ne ya gatisiwa mme ya tlhagisiwa e le data e e sa fetolwang mme morago ya lokololwa go ya ka meono. Data e e kokoantsweng e lokolotswe go ya ka mabaka.
Diphitlhelelo tsa thutopatlisiso e nnile gore dintlha tse di tlhotlheletsang tsenyotirisong
ya ICT mo dikolong tsa poraemari tse di akaretsang kwa Eswatini di akaretsa tlhaelo ya
bokgoni le kitso mo ntlheng ya barutabana; nako e e sa lekanang ya go ruta le go ithuta
e e rebolelwang ICT; dimatheriale tse di sa lekanang tsa go ruta le go ithuta; tlhaelo ya
thotloetso le palo e e sa lekanang ya barutabana. Ntlha e nngwe e nnile tlhaelo ya
tshegetso le tirisanommogo go tswa mo bagokgong le puso ya Eswatini.
Ka ntlha ya dintlha tse di fa godimo, go dirilwe dikatlenegiso tse di latelang: Lefapha la
Thuto le tshwanetse go itsese sešwa ICT mo dikolong tsotlhe tsa poraemari tse di
akaretsang, dikolo tse di tlamelang ka ICT di tshwanetse go akanya ka go oketsa nako
e e rebolelwang ICT le go tokafatsa Tlhabololo e e Tswelelang pele ya Seporofešenale
(CPD) ya barutabana ba ICT, mme dikolo tseno di tshwanetse gape go akanyetsa
barutwana ba ba nang le bogole jo bo farologaneng le mathata a go ithuta ka go ba
tlamela ka dimatheriale tse di farologaneng tsa go ithuta di tshwana le didiriswa tse di
thusang go tokafatsa go ruta le go ithuta. / Njengoba intuthuko yezobuchwepheshe esheshayo iqhubeka nokugqugquzela
nokwakha kabusha umnotho, kubalulekile ukuthi abafundi nothisha babe nekhono
eliphezulu ekusebenziseni Ulwazi Lwezobuchwepheshe Kwezokuxhumana.
Imininingwane eqoqiwe iveze ukuthi izithiyo ekuhlanganisweni zoLwazi
Lwezobuchwepheshe Kwezokuxhumana zingabhekwa njengokuncishwa amathiba
kothisha nabafundi, ikakhulukazi abafundi abanokukhubazeka okuhlukahlukene
nobunzima bokufunda. Ukuqaliswa koLwazi Lwezobuchwepheshe Kwezokuxhumana
kungaphezu nje koshintsho oluqhutshwa ezobuchwepheshe; kuyithuba lokusiza wonke
umuntu, kufaka phakathi abantu abavela kuyo yonke imikhakha yabaholayo, abenza
izinqubomgomo kanye nabaholi, ukusekela ubuchwepheshe obuhlanganayo ukudala
ikusasa eliyinhlanganisela futhi elinobuntu.
Ucwaningo lwakhiwe njengesifundo esiwucwaningo lwesigameko. Kwenziwa
inhlolokhono noma zingxoxo ubuso nobuso, kwenziwa ukubhekwa kwezifundo futhi
kwenziwa nemibuzo esezingeni elifanele njengezindlela zokuqoqa imininingwane.
Abantu abafakwe ocwaningweni babandakanya othishanhloko kanye nothisha boLwazi
Lwezobuchwepheshe Kwezokuxhumana esifundeni saseManzini eSwatini. Isampula
yayenziwe kothishanhloko ababili nothisha abayi-13. Idatha yabhalwa futhi yethulwa njengedatha engahlungiwe futhi ngemuva kwalokho yahlaziywa ngokulandelana.
Imininingwane eqoqiwe yahlaziywa ngokufanele.
Okutholakele kulolu cwaningo ngukuthi izinto ezinomthelela ekusebenzeni koLwazi
Lwezobuchwepheshe Kwezokuxhumana ezikoleni zamabanga aphansi ezibandakanya
bonke abantu eSwatini zibandakanya ukuntuleka kwamakhono nolwazi kothisha;
isikhathi esinganele sokufundisa nokufunda esabelwe uLwazi Lwezobuchwepheshe
Kwezokuxhumana izinto zokufundisa nokufunda ezinganele; ukungabi nogqozi kanye
nenani elinganele lothisha. Enye yezimbangela ukungabikho kokwesekwa
nokusebenzisana kothishanhloko nohulumeni wase-Eswatini.
Ngenxa yalezi zinto ezingenhla, kwenziwa izincomo ezilandelayo: uMnyango
Wezemfundo kufanele uphinde ufake uLwazi Lwezobuchwepheshe Kwezokuxhumana
kuzo zonke izikole zamabanga aphansi ezibandakanyekayo, izikole ezifundisa uLwazi
Lwezobuchwepheshe Kwezokuxhumana kufanele zicabangele ukukhulisa isikhathi
sokufundisa esabelwe uLwazi Lwezobuchwepheshe Kwezokuxhumana futhi
zithuthukise Ukuthuthukiswa Okuqhubekayo Kwezobuchwepheshe kothisha boLwazi
Lwezobuchwepheshe Kwezokuxhumana, futhi lezi zikole kufanele futhi zihlinzeke
izitshudeni ezinokukhubazeka okuhlukahlukene nobunzima bokufunda ngendlela
yezinhlobonhlobo zezinto zokufundisa ezinjengamathuluzi okusiza ukuthuthukisa
ukufundisa nokufunda. / M. Ed. (Inclusive Education)

Identiferoai:union.ndltd.org:netd.ac.za/oai:union.ndltd.org:unisa/oai:uir.unisa.ac.za:10500/27417
Date15 December 2020
CreatorsSimelane, Thembekile Innocentia
ContributorsMotitswe, Jacomina Mokgadi Christine
Source SetsSouth African National ETD Portal
LanguageEnglish
Detected LanguageUnknown
TypeDissertation
Format1 online resource (xi, 148 leaves) : color illustrations, color map, application/pdf

Page generated in 0.0043 seconds