• Refine Query
  • Source
  • Publication year
  • to
  • Language
  • 1
  • Tagged with
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • About
  • The Global ETD Search service is a free service for researchers to find electronic theses and dissertations. This service is provided by the Networked Digital Library of Theses and Dissertations.
    Our metadata is collected from universities around the world. If you manage a university/consortium/country archive and want to be added, details can be found on the NDLTD website.
1

Teachers' experiences of the inclusion of learners with diverse barriers to learning in an ordinary foundation phase classroom / Ilwazi elihlangabezana nabotitjhere lokha ngokufakaw kwabafundi abaneenkhinyabezo ezahlukahlukeneko zokufuna etlassini yesikolo esijayelekileko sebanga elisisekelo / UlwaziI othisha abahlangabezana nalo ohlelweni lwemfundo oluhlanganisa ndawonye abafundi abanezihibhe ezahlukahlukene eziphazamisa ukufunda kwigumbi elejwayelekile lokufunda kwibanga lesikole eliyisisekelo / Tshenzhelo dza vhadeddzi dza u katela vhagudiswa vha re na zwithivheli zwa u guda zwo fhambanaho kha kilasirumu zwayo ya vhuimo ha fhasi

Kasikako, Similo 25 April 2021 (has links)
Abstracts in English, Ndebele, Zulu and Venda / The study aimed to explore teachers’ experiences and to discover challenges encountered by mainstream teachers in the inclusion of learners with diverse barriers to learning in the Foundation Phase mainstream classrooms in the Vaal, Gauteng region. The study provides strategies that can be utilised by the teachers to enhance inclusive education practice in mainstream classrooms. Ten teachers were purposively selected from five mainstream primary schools with two participants from each school. All participants were grade three Foundation Phase teachers. Data were collected through in-depth interviews that enabled the researcher to delve deeply and find rich and relevant information for the study. For triangulation purposes, the researcher made use of document analysis as a second method of collecting data for this study. The study followed a qualitative data analysis method which derived the information from the perceptions of the informants and formed significant themes. The study revealed that teachers are challenged greatly by a lack of knowledge and skills to address diverse learning disabilities adequately; initial training that is ineffective in dealing with learners with diverse barriers to learning; a gap of knowledge that exists between theory and practice; a lack of adequate resources; poor infrastructure; large numbers of learners in a class; a lack of support from District Based Support Teams; and an inflexible curriculum. The study recommends collaborated teaching where teachers learn from each other; peer teaching; teacher exchange programmes; curriculum modification that caters for learners with barriers to learning; and workshop training that focuses on practical skills that will enhance inclusive education in mainstream schools. / Irhubhululo belinqophe ukuphenya ilwazi elihlangabezana nabotitjhere kanye nokuveza iintjhijilo ezihlangabezana nabotitjhere bomkhakha wefundo omkhulu lokha nakufakwa abafundi abaneenqabo ezahlukahlukeneko eziphazamisa ukufunda ematlasini weSigaba esisiSekelo (Foundation Phase) eLigwa (Vaal), esiyingini esise-Gauteng. Irhubhululo linikela amano lawo angasetjenziswa botitjhere ukuqinisa ihlelo lefundo efaka woke umfundi ematlasini womkhakha wefundo omkhulu. Abotitjhere abalisumi bakhethwe ngehloso eenkolweni zomkhakha omkhulu, eenkolweni ezihlanu zamabanga aphasi, kanti zinabadlalindima ababili abavela kuzo zohlanu iinkolo. Boke abadlalindima bekubotitjhere abaphuma kuGreyidi 3 wesikolo esisesiGabeni esisiSekelo. Idatha ibuthelelwe ngokusebenzisa iinhlolombono ezidephileko ezisize umrhubhululi bona angene atjhinge bese athole ilwazi lesifundo elinothileko nelifaneleko. Ngokulandela iinzathu zokusebenzisa iindlela ezinengi zokubuthelela idatha, umrhubhululi usebenzise ihlelo lokutsenga umtlolo (document analysis) njengendlela yesibili yokubuthelela idatha yaleli rhubhululo. Irhubhululo lilandele indlela yokutsenga enamathele kwingcoco, mayelana nokuhlukanisa ngeengaba kwedatha etloliweko, okuyidatha leyo umcwaningi ayisusele emiqondweni yabadlalindima begodu yakha iindikimba eziqakathekileko. Irhubhululo liveze ukuthi abotitjhere bahlangabezene neentjhijilo eziqakathekileko ezimalungana nokulandelako: Ukutlhayela kwelwazi namakghono ukulungisa ngokwaneleko iinkhinyabezo zokukhubazeka ezihlukahlukeneko; ibandulo lokuthoma elingasebenzi kuhle malungana nokuqalana nabafundi abanokukhubazeka okusiqabo eziphazamisa ukufunda; isikhala selwazi esikhona phakathi kwethiyori kanye nokwenza; ukutlhayela kwemithombo eyaneleko; umthangalasisekelo omumbi; imbalo ephezulu yabafundi abagcwele ngetlasini; ukutlhayela kwesekelo elivela eenqhemeni ezidzimelele kudistriki; kanye nekharikhyulamu e ngatjhugutjhugulukiko. Irubhululo lincoma ihlelo lokufundisa elitjhebisanako, lapho abotitjhere bafunda komunye; ukufundisana kwabafundi; amaphrogremu wokutjhentjhisana ngabotitjhere; ukutjhugululwa kwekarikhyulamu efaka abafundi abaneenqabo ezibavimbela ukufunda; kanye nesifundobandulo esiqale ekufundiseni amakghonofundwa wokusebenza azokusiza ukuqinisa ihlelo lefundo efaka woke umfundi eenkolweni zomkhakha wefundo omkhulu. / Ucwaningo beluhlose ukuphenya izinto ezihlangabezana nothisha kanye nokuveza izinselele ezihlangabezana nothisha abakwingxenye enkulu yemfundo kanti kuxutshwa phakathi abafundi abanezihibhe ezahlukahlukene eziphazamisa ukufunda emagunjini okufunda aseSigabeni esiyisiSekelo (Foundation Phase) ngase-Vaal, esifundeni sase-Gauteng. Ucwaningo lunikeza amasu angasetshenziswa wothisha ukuqinisa uhlelo lwemfundo oluxuba wonke umfundi emagunjini okufunda. Othisha abayishumi bakhethwe ngenhloso kwizikole zemfundo esebangeni eliphansi, kanti abadlalindima ababili bavela kuzo zonke lezo zikole. Bonke abadlalindima abangothisha ababekwiGreyidi 3 ye-Foundation Phase. Idatha yaqoqwa ngokusebenzisa izinhlolovo ezijulile ezasiza umcwaningi ukuba agxile ngokujulile futhi athole ulwazi olunothile nolufanele lwalesi sifundo socwaningo. Ngenhloso yokusebenzisa izindlela eziningi zokuqoqwa kwedatha, umcwaningi wasebenzisa uhlelo lokuhlaziya umbhalo njengendlela yesibili yokuqoqa idatha yalolu cwaningo. Ucwaningo luye lwalandela uhlelo lokuhlaziya idatha olugxile kwingxoxo (qualitative data analysis method), mayelana nokwehlukanisa ngezigaba kwedatha ebhalwe phansi, okuyidatha umcwaningi ayisusele kwimiqondo yabadlalindima kanti futhi iye yakha izindikimba ezisemqoka. Ucwaningo luveze ukuthi othisha bahlangabezene nezinselelo ezisemqoka mayelana nalokhu okulandelayo: ukusweleka kolwazi kanye namakhono okulungisa ngokwanele izihibhe eziphazamisa ukufunda; ukuqeqeshwa kokuqala okungenamthelela omuhle ekubhekaneni nabafundi abanezihibhe ezahlukahlukene zokufunda; isikhala solwazi esikhona phakathi kwethiyori kanye nalokho okuyizenzo eziphathekayo; ukusweleka kwemithombo yolwazi eyanele; ukwentuleka kwemithombo eyanele; ingqalasizinda engathokozisi; inani eliphezulu labafundi emagumbini okufunda; ukusweleka koxhaso oluvela kumaqembu axhasayo esifundazwe; kanye nohlelo lwemfundo oluqinile. Ucwaningo luncoma uhlelo lokufundisa olusebenzisanayo, lapho othisha bafunda komunye; ukufundisana kwabafundi; izinhlelo zothisha zokuphakelana ngolwazi; ukuguqulwa kwekharikhyulamu efaka abafundi abanezihibhe ezibaphazamisa ukuthi bafunde; kanye nezinhlelo zokuqeqeshwa eziphokophele kuqeqesho lwamakhono okukhombisa ngezenzo, okungamakhono azoqinisa uhlelo lwemfundo oluxuba wonke umfundi kwizikole zengxenye yomkhakha wemfundo omkhulu. / Ṱhoḓisiso yo livhiswa kha u wanulusa tshenzhelo dza vhadededzi na u wanulusa khaedu dzine dza ṱangana na vhadededzi vhane vha funza kha zwikolo zwa vhagudiswa vha re na tshumelo dzo khetheaho musi vha tshi katela vhagudiswa vha re na zwithivheli zwa u guda zwo fhambanaho kha u guda kha Vhuimo ha Fhasi kiḽasini dza vhagudiswa vha si na tshumelo dzo khethea ngei Vaal, kha dzingu ḽa Gauteng. Ṱhoḓisiso yo ṋetshedza zwiṱirathedzhi zwine zwa nga shumiswa nga vhadededzi u khwinisa maitele a pfunzo nyangaredzi kiḽasini dza vhagudiswa vha si na tshumelo dzo khetheaho. Vhadededzi vha 10 vho nangwa ho sedzwa vhukoni u bva kha zwikolo zwa phuraimari zwiṱanu zwa vhagudiswa vha si na tshumelo dzo khetheaho. Vhadzheneleli vhoṱhe vho vha vhadededzi vha Gireidi ya 3 ya Vhuimo ha Fhasi. Data yo kuvhanganyiwa nga kha inthaviwu dzo ṱanḓavhuwaho ine ya konisa muṱoḓisisi u ṱoḓisisa nga vhudzivha na u wana mafhungo o pfumaho o teaho kha ngudo. Kha ndivho tharu, muṱoḓisisi o shumisa u saukanya ḽiṅwalwa sa ngona ya vhuvhili ya u kuvhanganya data ya ṱhoḓisiso iyi. Ngudo yo tevhedza ngona ya u saukanya ya khwanthithathivi data, u ya nga khethekanyo ya data yo ṅwalululwaho ye muṱoḓisisi a i bvisa kha kuvhonele kwa vhadzheneleli na u vhumba thero dza ndeme. Ṱhoḓisiso yo wanulusa uri vhadededzi vha tshenzhela khaedu dza ndeme musi zwi tshi ḓa kha zwi tevhelaho: u sa vha na nḓivho na zwikili u amba nga ha zwithivheli zwa u guda zwo fhambanaho nga nḓila yo teaho, vhugudeli thangeli vhu songo teaho kha u shumana na vhagudiswa vha re na zwithivheli zwa u guda zwo fhambanaho; phambano ya nḓivho ine ya vha hone vhukati ha thiori na nyito; ṱhahelelo ya zwishumiswa zwo teaho; ṱhahelelo ya themamveledziso; tshivhalo tshinzhi tsha vhagudiswa kiḽasini; u sa wana thikhedzo u bva kha thimu dza thikhedzo dza tshiṱiriki; na kharikhuḽamu ine ya thivhela u swikelela ṱhoḓea dzo fhambanaho dza vhagudiswa. Ngudo yo themendela tshumisano kha u funza, hune vhadededzi vha guda u bva kha muṅwe, pfunzo ya thangana ya murole, mbekanyamushumo dza u tshintshisana ha vhadededzi; u khwinisa kharikhuḽamu dzine dza katela vhagudiswa vha re na zwithivheli zwa u guda; na vhugudisi ha u pfumbudzwa ho sedzaho kha zwikili zwine zwa ḓo khwinisa pfunzonyangaredzi kha zwikolo zwa vhagudiswa vha si na tshumelo dzo khetheaho. / Inclusive Education / M. Ed. (Inclusive Education)

Page generated in 0.0338 seconds