• Refine Query
  • Source
  • Publication year
  • to
  • Language
  • 4
  • Tagged with
  • 4
  • 4
  • 4
  • 4
  • 4
  • 4
  • 4
  • 3
  • 3
  • 3
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • About
  • The Global ETD Search service is a free service for researchers to find electronic theses and dissertations. This service is provided by the Networked Digital Library of Theses and Dissertations.
    Our metadata is collected from universities around the world. If you manage a university/consortium/country archive and want to be added, details can be found on the NDLTD website.
1

Socio-economic challenges of women in Ntepe village, Gwanda district, Zimbabwe

Ncube, Zenzo 06 1900 (has links)
Lolu cwaningo luhlose ukuhlola izingqinamba zezenhlalo nezomnotho abesifazane basemakhaya abaseZimbabwe ababhekana nazo. Abesifazane basemakhaya bakhishwa inyumbazane emphakathini futhi bakhishwa inyumbazane ezinhlelweni zokuthuthukisa umphakathi, ngenxa yalokho izindima zabo zicekelwa phansi namazwi abo ezintweni ezibathintayo ayenziwa buthaka. Izici ezifana nesomiso esiqhubekayo, ukungabi bikho kwezinsizakusebenza, isiko nesimo sezulu esingesihle seziqhubekile nokubeka isikhundla sabesifazane basemakhaya engcupheni. Ukuziphilisa ngokulima kube ngomunye wemisebenzi emikhulu eyenziwa ngabesifazane basemakhaya ekukhiqizweni kokudla emakhaya, kepha lokhu bekungalethi imiphumela elindelwe kakhulu ngenxa yokuntuleka komanyolo nemishini yokukhuthaza isivuno esingcono. Ucwaningo lusebenzise indlela ephathelene nesimo futhi kwaqoqwa nemininingwane ngezingxoxo zocingo ngokuya ngamaphrothokholi woKhuvethe Alert Level 3. Lolu cwaningo luveza izinselelo eziningi zezenhlalo nezomnotho abesifazane besemakhaya eZimbabwe ababhekana nazo. Imiphumela yalolu cwaningo ikhombisa ukuthi abesifazane basakhishwa inyumbazane emikhakheni eminingi yemisebenzi yokuthuthukisa umphakathi ngenxa yezinqubomgomo ezingazinaki izidingo zabo. Ucwaningo lukhombe ukuthi abesifazane basemakhaya bahlala besengozini futhi bavuleleke kumazinga aphezulu obuphofu njengoba behluleka ukuthola ukwesekwa okudingeka kakhulu kubayeni babo, abaholi bomphakathi kanye nohulumeni kazwelonke ngezinqubomgomo zabo ezibahlukanisile. Ngendlela yokukhishwa ngaphandle kwezenhlalo, amalungelo abesifazane aphuliwe futhi isithunzi sabo sonakalisiwe futhi sancishiswa, ngoba nje benganikwanga ukwesekwa okudingekayo ukuze babandakanyeke ekuthathweni kwezinqumo kwezepolitiki. Amagama asemqoka afana nokuba sengozini, ubuphofu ngokuphelele nokuvalelwa ngaphandle emphakathini kuchazwa njengezinye zezinto ezibe nomthelela ebuphofini besifazane basemakhaya. Izinhlelo zomphakathi iv ziqhubekile nokubeka abesifazane enhluphekweni futhi bahlala njengeqembu elizimele elihluleka ukubamba iqhaza ngokugcwele futhi lisizakale ezikhungweni zomphakathi. Okutholakele ocwaningweni kunikeza ezinye izindlela ezihlukile njengezindlela zokubhekana nabesifazane basemakhaya okudingeka bazilandele ukuze benze kangcono ngokwesimo sabo sobumpofu. Izisombululo ezahlukahlukene ezingaba khona njengoba amasu okubhekana nazo nezinhlelo zokungenelela zichaziwe ocwaningweni. Ukuze ekugcineni ngikwazi ukusho ukuthi igebe lobuphofu kubantu besifazane selivaliwe, kuzodingeka izinqubomgomo ezinamandla ezingekho lapho ngenjongo yokuhlobisa kuphela kepha ezifuna ukubhekana nokwenza ngcono amazinga okungalingani osekuyisikhathi eside kuthinta abesifazane basemakhaya. Lezi zinqubomgomo kuzofanele zisetshenziswe ngendlela efanele ukubhekana nezidingo nezinselelo zabesifazane basemakhaya. / Lolu cwaningo luhlose ukuhlola izingqinamba zezenhlalo nezomnotho abesifazane basemakhaya abaseZimbabwe ababhekana nazo. Abesifazane basemakhaya bakhishwa inyumbazane emphakathini futhi bakhishwa inyumbazane ezinhlelweni zokuthuthukisa umphakathi, ngenxa yalokho izindima zabo zicekelwa phansi namazwi abo ezintweni ezibathintayo ayenziwa buthaka. Izici ezifana nesomiso esiqhubekayo, ukungabi bikho kwezinsizakusebenza, isiko nesimo sezulu esingesihle seziqhubekile nokubeka isikhundla sabesifazane basemakhaya engcupheni. Ukuziphilisa ngokulima kube ngomunye wemisebenzi emikhulu eyenziwa ngabesifazane basemakhaya ekukhiqizweni kokudla emakhaya, kepha lokhu bekungalethi imiphumela elindelwe kakhulu ngenxa yokuntuleka komanyolo nemishini yokukhuthaza isivuno esingcono. Ucwaningo lusebenzise indlela ephathelene nesimo futhi kwaqoqwa nemininingwane ngezingxoxo zocingo ngokuya ngamaphrothokholi woKhuvethe Alert Level 3. Lolu cwaningo luveza izinselelo eziningi zezenhlalo nezomnotho abesifazane besemakhaya eZimbabwe ababhekana nazo. Imiphumela yalolu cwaningo ikhombisa ukuthi abesifazane basakhishwa inyumbazane emikhakheni eminingi yemisebenzi yokuthuthukisa umphakathi ngenxa yezinqubomgomo ezingazinaki izidingo zabo. Ucwaningo lukhombe ukuthi abesifazane basemakhaya bahlala besengozini futhi bavuleleke kumazinga aphezulu obuphofu njengoba behluleka ukuthola ukwesekwa okudingeka kakhulu kubayeni babo, abaholi bomphakathi kanye nohulumeni kazwelonke ngezinqubomgomo zabo ezibahlukanisile. Ngendlela yokukhishwa ngaphandle kwezenhlalo, amalungelo abesifazane aphuliwe futhi isithunzi sabo sonakalisiwe futhi sancishiswa, ngoba nje benganikwanga ukwesekwa okudingekayo ukuze babandakanyeke ekuthathweni kwezinqumo kwezepolitiki. Amagama asemqoka afana nokuba sengozini, ubuphofu ngokuphelele nokuvalelwa ngaphandle emphakathini kuchazwa njengezinye zezinto ezibe nomthelela ebuphofini besifazane basemakhaya. Izinhlelo zomphakathi iv ziqhubekile nokubeka abesifazane enhluphekweni futhi bahlala njengeqembu elizimele elihluleka ukubamba iqhaza ngokugcwele futhi lisizakale ezikhungweni zomphakathi. Okutholakele ocwaningweni kunikeza ezinye izindlela ezihlukile njengezindlela zokubhekana nabesifazane basemakhaya okudingeka bazilandele ukuze benze kangcono ngokwesimo sabo sobumpofu. Izisombululo ezahlukahlukene ezingaba khona njengoba amasu okubhekana nazo nezinhlelo zokungenelela zichaziwe ocwaningweni. Ukuze ekugcineni ngikwazi ukusho ukuthi igebe lobuphofu kubantu besifazane selivaliwe, kuzodingeka izinqubomgomo ezinamandla ezingekho lapho ngenjongo yokuhlobisa kuphela kepha ezifuna ukubhekana nokwenza ngcono amazinga okungalingani osekuyisikhathi eside kuthinta abesifazane basemakhaya. Lezi zinqubomgomo kuzofanele zisetshenziswe ngendlela efanele ukubhekana nezidingo nezinselelo zabesifazane basemakhaya / Lolu cwaningo luhlose ukuhlola izingqinamba zezenhlalo nezomnotho abesifazane basemakhaya abaseZimbabwe ababhekana nazo. Abesifazane basemakhaya bakhishwa inyumbazane emphakathini futhi bakhishwa inyumbazane ezinhlelweni zokuthuthukisa umphakathi, ngenxa yalokho izindima zabo zicekelwa phansi namazwi abo ezintweni ezibathintayo ayenziwa buthaka. Izici ezifana nesomiso esiqhubekayo, ukungabi bikho kwezinsizakusebenza, isiko nesimo sezulu esingesihle seziqhubekile nokubeka isikhundla sabesifazane basemakhaya engcupheni. Ukuziphilisa ngokulima kube ngomunye wemisebenzi emikhulu eyenziwa ngabesifazane basemakhaya ekukhiqizweni kokudla emakhaya, kepha lokhu bekungalethi imiphumela elindelwe kakhulu ngenxa yokuntuleka komanyolo nemishini yokukhuthaza isivuno esingcono. Ucwaningo lusebenzise indlela ephathelene nesimo futhi kwaqoqwa nemininingwane ngezingxoxo zocingo ngokuya ngamaphrothokholi woKhuvethe Alert Level 3. Lolu cwaningo luveza izinselelo eziningi zezenhlalo nezomnotho abesifazane besemakhaya eZimbabwe ababhekana nazo. Imiphumela yalolu cwaningo ikhombisa ukuthi abesifazane basakhishwa inyumbazane emikhakheni eminingi yemisebenzi yokuthuthukisa umphakathi ngenxa yezinqubomgomo ezingazinaki izidingo zabo. Ucwaningo lukhombe ukuthi abesifazane basemakhaya bahlala besengozini futhi bavuleleke kumazinga aphezulu obuphofu njengoba behluleka ukuthola ukwesekwa okudingeka kakhulu kubayeni babo, abaholi bomphakathi kanye nohulumeni kazwelonke ngezinqubomgomo zabo ezibahlukanisile. Ngendlela yokukhishwa ngaphandle kwezenhlalo, amalungelo abesifazane aphuliwe futhi isithunzi sabo sonakalisiwe futhi sancishiswa, ngoba nje benganikwanga ukwesekwa okudingekayo ukuze babandakanyeke ekuthathweni kwezinqumo kwezepolitiki. Amagama asemqoka afana nokuba sengozini, ubuphofu ngokuphelele nokuvalelwa ngaphandle emphakathini kuchazwa njengezinye zezinto ezibe nomthelela ebuphofini besifazane basemakhaya. Izinhlelo zomphakathi iv ziqhubekile nokubeka abesifazane enhluphekweni futhi bahlala njengeqembu elizimele elihluleka ukubamba iqhaza ngokugcwele futhi lisizakale ezikhungweni zomphakathi. Okutholakele ocwaningweni kunikeza ezinye izindlela ezihlukile njengezindlela zokubhekana nabesifazane basemakhaya okudingeka bazilandele ukuze benze kangcono ngokwesimo sabo sobumpofu. Izisombululo ezahlukahlukene ezingaba khona njengoba amasu okubhekana nazo nezinhlelo zokungenelela zichaziwe ocwaningweni. Ukuze ekugcineni ngikwazi ukusho ukuthi igebe lobuphofu kubantu besifazane selivaliwe, kuzodingeka izinqubomgomo ezinamandla ezingekho lapho ngenjongo yokuhlobisa kuphela kepha ezifuna ukubhekana nokwenza ngcono amazinga okungalingani osekuyisikhathi eside kuthinta abesifazane basemakhaya. Lezi zinqubomgomo kuzofanele zisetshenziswe ngendlela efanele ukubhekana nezidingo nezinselelo zabesifazane basemakhaya / Ngudo i ṱoḓa u wanulusa khaedu dza ikonomi ya matshilisano dzine vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani kha ḽa Zimbabwe vha livhana nadzo. Vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani a vho ngo katelwa kha matshilisano na u siwa nnḓa kha mbekanyamushumo dza mveledziso ya tshitshavha, nga nṱhani ha zwenezwo mishumo yavho i dzhielwa fhasi na musi vha tshi amba zwine zwa vha kwama zwi thudzelwa kule. Nyimele dzi ngaho sa gomelelo ḽi sa gumi, u shayea ha zwiko, mvelele na mihumbulo ya poḽotiki i sa takadzi zwo ḓi bvela phanḓa na u vhea vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani kha vhuimo ha khombo. Vhuḓilimeli ho vha muṅwe wa mishumo mihulwane ine vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani vha ita kha mveledzazwiḽiwa muṱani, fhedzi hezwi a zwo ngo bveledza mvelelo dze dza vha dzo lavhelelwa zwihulu zwo itiswa nga nṱhani ha u shaya zwishumiswa na manyoro u bveledza khaṋo dza khwine. Ṱhoḓisiso yo shumisa kuitele kwa ngona ya khwaḽithethivi ngeno data yo kuvhanganywa nga kha inthaviwu dza luṱingo u ya nga matshimbidzele a u Dzhiela nṱha Vhuimo ha 3 ha Covid-19. Ngudo yo wanulusa khaedu dzo vhalaho dza ikonomi ya matshilisano dzine vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani kha ḽa Zimbabwe vha livhana nadzo. Mvelelo dza ngudo dzo sumbedzisa uri vhafumakadzi vha kha ḓivha vho siwa nnḓa kha masia manzhi a mveledziso dza tshitshavha nga nṱhani ha mbekanyamaitele dzine dza sa dzhiele nṱha ṱhoḓea dzavho. Ngudo yo topola zwauri vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani vha dzula vhe khomboni na u ṱanea kha vhuimo ha vhushai vhuhulwane musi vha tshi kundelwa u wana thikhedzo khulwanesa ine vha i ṱoḓa u bva kha vhafarisi vhavho, vharangaphanḓa vha zwitshavha na muvhuso wa lushaka nga kha mbekanyamaitele dzawo dze dza vha khethelula. Nga kha u siwa nnḓa kha matshilisano, pfanelo dza vhafumakadzi dzo pfukekanya ngeno tshirunzi vi tshavho tsho tsitsela fhasi na u hoṱefhadzwa, ngauri a vho ngo ṋetshedzwa thikhedzo yo teaho u dzhenelela kha tsheo dza zwa poḽotiki. Maipfi a ndeme a ngaho sa u vha khomboni, vhushai ha vhukuma na u sa katelwa kha matshilisano zwo ṱalutshedzwa sa dziṅwe dza nyimele dzo shelaho mulenzhe kha vhushai ha vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani. Sisiṱeme ya matshilisano yo bvela phanḓa na u ṱana vhushai ha vhafumakadzi na u dzula vhe tshigwada tsho khethululwaho tsho kundelwaho u dzhenelela tshoṱhe na u vhuelwa kha zwiimiswa zwa matshilisano. Mawanwa a ngudo o ṋetshedza nḓila dza u ṱhaḓula dzo fhambanaho sa zwiṱirathedzhi zwa u tshila zwine vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani vha ṱoḓa u zwi tevhela u itela u ita zwa khwine kha vhuimo havho ha vhushai. Khonadzeo dzo fhambanaho dza thasululo sa zwiṱirathedzhi zwa u tshila na mbekanyamushumo dza u dzhenelela dzo bviselwa khagala kha ngudo. U swikela hune ra kona u amba uri gake ḽa vhushai kha vhushai ḽo ṱumanywa, mbekanyamaitele dzo khwaṱhaho dzi ḓo ṱoḓiwa dzine dza sa vhe henefho fhedzi u itela u khavhisa fhedzi u itela u amba na u khwinisa vhuimo ha u sa lingana he ha kwama lwa tshifhinga tshilapfu vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani / Ngudo i ṱoḓa u wanulusa khaedu dza ikonomi ya matshilisano dzine vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani kha ḽa Zimbabwe vha livhana nadzo. Vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani a vho ngo katelwa kha matshilisano na u siwa nnḓa kha mbekanyamushumo dza mveledziso ya tshitshavha, nga nṱhani ha zwenezwo mishumo yavho i dzhielwa fhasi na musi vha tshi amba zwine zwa vha kwama zwi thudzelwa kule. Nyimele dzi ngaho sa gomelelo ḽi sa gumi, u shayea ha zwiko, mvelele na mihumbulo ya poḽotiki i sa takadzi zwo ḓi bvela phanḓa na u vhea vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani kha vhuimo ha khombo. Vhuḓilimeli ho vha muṅwe wa mishumo mihulwane ine vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani vha ita kha mveledzazwiḽiwa muṱani, fhedzi hezwi a zwo ngo bveledza mvelelo dze dza vha dzo lavhelelwa zwihulu zwo itiswa nga nṱhani ha u shaya zwishumiswa na manyoro u bveledza khaṋo dza khwine. Ṱhoḓisiso yo shumisa kuitele kwa ngona ya khwaḽithethivi ngeno data yo kuvhanganywa nga kha inthaviwu dza luṱingo u ya nga matshimbidzele a u Dzhiela nṱha Vhuimo ha 3 ha Covid-19. Ngudo yo wanulusa khaedu dzo vhalaho dza ikonomi ya matshilisano dzine vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani kha ḽa Zimbabwe vha livhana nadzo. Mvelelo dza ngudo dzo sumbedzisa uri vhafumakadzi vha kha ḓivha vho siwa nnḓa kha masia manzhi a mveledziso dza tshitshavha nga nṱhani ha mbekanyamaitele dzine dza sa dzhiele nṱha ṱhoḓea dzavho. Ngudo yo topola zwauri vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani vha dzula vhe khomboni na u ṱanea kha vhuimo ha vhushai vhuhulwane musi vha tshi kundelwa u wana thikhedzo khulwanesa ine vha i ṱoḓa u bva kha vhafarisi vhavho, vharangaphanḓa vha zwitshavha na muvhuso wa lushaka nga kha mbekanyamaitele dzawo dze dza vha khethelula. Nga kha u siwa nnḓa kha matshilisano, pfanelo dza vhafumakadzi dzo pfukekanya ngeno tshirunzi vi tshavho tsho tsitsela fhasi na u hoṱefhadzwa, ngauri a vho ngo ṋetshedzwa thikhedzo yo teaho u dzhenelela kha tsheo dza zwa poḽotiki. Maipfi a ndeme a ngaho sa u vha khomboni, vhushai ha vhukuma na u sa katelwa kha matshilisano zwo ṱalutshedzwa sa dziṅwe dza nyimele dzo shelaho mulenzhe kha vhushai ha vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani. Sisiṱeme ya matshilisano yo bvela phanḓa na u ṱana vhushai ha vhafumakadzi na u dzula vhe tshigwada tsho khethululwaho tsho kundelwaho u dzhenelela tshoṱhe na u vhuelwa kha zwiimiswa zwa matshilisano. Mawanwa a ngudo o ṋetshedza nḓila dza u ṱhaḓula dzo fhambanaho sa zwiṱirathedzhi zwa u tshila zwine vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani vha ṱoḓa u zwi tevhela u itela u ita zwa khwine kha vhuimo havho ha vhushai. Khonadzeo dzo fhambanaho dza thasululo sa zwiṱirathedzhi zwa u tshila na mbekanyamushumo dza u dzhenelela dzo bviselwa khagala kha ngudo. U swikela hune ra kona u amba uri gake ḽa vhushai kha vhushai ḽo ṱumanywa, mbekanyamaitele dzo khwaṱhaho dzi ḓo ṱoḓiwa dzine dza sa vhe henefho fhedzi u itela u khavhisa fhedzi u itela u amba na u khwinisa vhuimo ha u sa lingana he ha kwama lwa tshifhinga tshilapfu vhafumakadzi vha vhuponi ha mahayani / Development Studies / M.A. (Development Studies)
2

The effectiveness of socio-economic empowerment strategies implemented by three NGO’s in Zimbabwe for rural women

Mandinyenya, Sikhulekile 11 1900 (has links)
Text in English / In Zimbabwe, women are concentrated in rural areas where there are limited resources. For human development to be achieved, the welfare of women needs to be taken into consideration. Some NGOs operating in the country aim at advancing and improving the status of women and promote gender equality through socio-economic empowerment programmes. This study aimed at determining the impact of three selected local NGO’s programmes at grassroots level. The study revealed that progress has been made in transforming the general livelihoods of the women who are members of these organisations at grassroots level but there are various issues which these NGO’s have to consider so as to improve their effectiveness. / Development Studies / M.A. (Development Studies)
3

The effectiveness of socio-economic empowerment strategies implemented by three NGO’s in Zimbabwe for rural women

Mandinyenya, Sikhulekile 11 1900 (has links)
Text in English / In Zimbabwe, women are concentrated in rural areas where there are limited resources. For human development to be achieved, the welfare of women needs to be taken into consideration. Some NGOs operating in the country aim at advancing and improving the status of women and promote gender equality through socio-economic empowerment programmes. This study aimed at determining the impact of three selected local NGO’s programmes at grassroots level. The study revealed that progress has been made in transforming the general livelihoods of the women who are members of these organisations at grassroots level but there are various issues which these NGO’s have to consider so as to improve their effectiveness. / Development Studies / M. A. (Development Studies)
4

Women's economic empowerment for sustainable livelihoods through the land reform in Zimbabwe

Murombo, Alick 01 1900 (has links)
The study explored the extent of women’s economic empowerment for sustainable livelihoods through the Fast Track Land Reform Programme (FTLRP) in Zimbabwe, focusing on three wards in the Makoni district. The study addressed the paucity of information on the usefulness of land redistribution on women’s improved food security and disposable income. Using a qualitative case study, the researcher purposefully selected thirty female land beneficiaries to participate in focus group discussions and five land officers from government departments to be interviewed as key informants. Findings reveal that the FTLRP generally meant that men accessed more land than women. Women’s livelihood initiatives were hampered by their failure to access sufficient support from the government and external partners. Despite the government signing various charters purported to support women’s empowerment, there is still a lot to be done to achieve it. / Lolu cwaningo lwaluhlola izinga lwamandla okuthuthukiswa komnotho kwabesifazane ukuze kube nokuphila okusimeme ngokusebenzisa Uhlelo Lokusheshiswa Kokuguqulwa Komhlaba eZimbabwe, lugxile ezigcemeni ezintathu eMkhandlwini waseMakoni. Lolu cwaningo lwethula ukuntuleka kolwazi ngokubaluleka kokubuyiswa komhlaba kabusha okumayelana nokuvikelwa kokuthuthukiswa nokuphepha kokudla kwabesifazane nokuthola imali engenayo. Ukusebenzisa ucwaningo lwesigameko olubhekene nobungako bento, umcwaningi wakhetha ngenhloso abazuzi noma abahlomuli besifazane bomhlaba abangamashumi amathathu ukuba babambe iqhaza ezigxoxweni zeqembu ezigxile kokuthize kanye nenhlolokhono nezikhulu zomhlaba ezinhlanu ezivela eminyangweni kahulumeni njengabantu ababalulekile. Kuye kwatholakala ukuthi Uhlelo Lokusheshiswa Kokuguqulwa Komhlaba luchaza ukuthi abesilisa yibona abahlomula kakhulu ukudlula abesifazane. Izindlela zokuphila zabesifazane zavinjelwa ukwehluleka kwabo ekutholeni uxhaso olwanele oluvela kuhulumeni kanye nabambisane nabo abangaphandle. Ngaphandle kokuba uhulumeni asayinde incwadi ewumqulu enikezelana ngelungelo noma amandla okubhekiswe ekusekeleni kokuxhaswa kokuthukiswa kwabesifazane, kuningi okusamelwe kwenziwe ukufezekisa lombono. / Esi sifundo saqwalasela ubungakanani bokuxhotyiswa kwabafazi ngamandla ezoqoqosho abawanikwa ngenkqubo ekuthiwa yiFast Track Land Reform Programme (FTLRP) eZimbabwe, kugxininiswa kwiiwadi ezintathu ezikwisithili saseMakoni. Esi sifundo salungisa ukunqaba kolwazi olumalunga nokuba luncedo konikezelo lomhlaba malunga nokuphuculwa kokuqinisekiswa kokutya nemivuzo yabafazi. Ngokusebenzisa isifundo esigxila kumgangatho ngokuthatha imizekelo yeemeko ezithile, umphandi wakhetha ngononophelo abafazi abangamashumi abathathu nababenikwe umhlaba, wabasebenzisa kwiingxoxo zamaqela, waqhuba udliwano ndlebe namagosa eSebe lezemihlaba. Okwafunyaniswayo kwadiza ukuba ngokweFTLRP amadoda afumana umhlaba omninzi ngaphezu kwabafazi. Intlalo nempilo yabafazi iqhwaleliswa kukungafumani kwabo inkxaso eyaneleyo kurhulumente nakumaqabane karhulumente angaphandle. Nangona urhulumente etyikitya izivumelwano ezininzi ezithi uxhobisa abafazi, kusekuninzi ekufuneka kwenziwe ukuze iphumelele loo njongo. / Development Studies / M.A. (Development Studies)

Page generated in 0.0227 seconds