• Refine Query
  • Source
  • Publication year
  • to
  • Language
  • 3
  • Tagged with
  • 3
  • 3
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • About
  • The Global ETD Search service is a free service for researchers to find electronic theses and dissertations. This service is provided by the Networked Digital Library of Theses and Dissertations.
    Our metadata is collected from universities around the world. If you manage a university/consortium/country archive and want to be added, details can be found on the NDLTD website.
1

Women's economic empowerment for sustainable livelihoods through the land reform in Zimbabwe

Murombo, Alick 01 1900 (has links)
The study explored the extent of women’s economic empowerment for sustainable livelihoods through the Fast Track Land Reform Programme (FTLRP) in Zimbabwe, focusing on three wards in the Makoni district. The study addressed the paucity of information on the usefulness of land redistribution on women’s improved food security and disposable income. Using a qualitative case study, the researcher purposefully selected thirty female land beneficiaries to participate in focus group discussions and five land officers from government departments to be interviewed as key informants. Findings reveal that the FTLRP generally meant that men accessed more land than women. Women’s livelihood initiatives were hampered by their failure to access sufficient support from the government and external partners. Despite the government signing various charters purported to support women’s empowerment, there is still a lot to be done to achieve it. / Lolu cwaningo lwaluhlola izinga lwamandla okuthuthukiswa komnotho kwabesifazane ukuze kube nokuphila okusimeme ngokusebenzisa Uhlelo Lokusheshiswa Kokuguqulwa Komhlaba eZimbabwe, lugxile ezigcemeni ezintathu eMkhandlwini waseMakoni. Lolu cwaningo lwethula ukuntuleka kolwazi ngokubaluleka kokubuyiswa komhlaba kabusha okumayelana nokuvikelwa kokuthuthukiswa nokuphepha kokudla kwabesifazane nokuthola imali engenayo. Ukusebenzisa ucwaningo lwesigameko olubhekene nobungako bento, umcwaningi wakhetha ngenhloso abazuzi noma abahlomuli besifazane bomhlaba abangamashumi amathathu ukuba babambe iqhaza ezigxoxweni zeqembu ezigxile kokuthize kanye nenhlolokhono nezikhulu zomhlaba ezinhlanu ezivela eminyangweni kahulumeni njengabantu ababalulekile. Kuye kwatholakala ukuthi Uhlelo Lokusheshiswa Kokuguqulwa Komhlaba luchaza ukuthi abesilisa yibona abahlomula kakhulu ukudlula abesifazane. Izindlela zokuphila zabesifazane zavinjelwa ukwehluleka kwabo ekutholeni uxhaso olwanele oluvela kuhulumeni kanye nabambisane nabo abangaphandle. Ngaphandle kokuba uhulumeni asayinde incwadi ewumqulu enikezelana ngelungelo noma amandla okubhekiswe ekusekeleni kokuxhaswa kokuthukiswa kwabesifazane, kuningi okusamelwe kwenziwe ukufezekisa lombono. / Esi sifundo saqwalasela ubungakanani bokuxhotyiswa kwabafazi ngamandla ezoqoqosho abawanikwa ngenkqubo ekuthiwa yiFast Track Land Reform Programme (FTLRP) eZimbabwe, kugxininiswa kwiiwadi ezintathu ezikwisithili saseMakoni. Esi sifundo salungisa ukunqaba kolwazi olumalunga nokuba luncedo konikezelo lomhlaba malunga nokuphuculwa kokuqinisekiswa kokutya nemivuzo yabafazi. Ngokusebenzisa isifundo esigxila kumgangatho ngokuthatha imizekelo yeemeko ezithile, umphandi wakhetha ngononophelo abafazi abangamashumi abathathu nababenikwe umhlaba, wabasebenzisa kwiingxoxo zamaqela, waqhuba udliwano ndlebe namagosa eSebe lezemihlaba. Okwafunyaniswayo kwadiza ukuba ngokweFTLRP amadoda afumana umhlaba omninzi ngaphezu kwabafazi. Intlalo nempilo yabafazi iqhwaleliswa kukungafumani kwabo inkxaso eyaneleyo kurhulumente nakumaqabane karhulumente angaphandle. Nangona urhulumente etyikitya izivumelwano ezininzi ezithi uxhobisa abafazi, kusekuninzi ekufuneka kwenziwe ukuze iphumelele loo njongo. / Development Studies / M.A. (Development Studies)
2

Human security and development : a case of Diepsloot, extention 12, Johannesburg

Bhomoyi, Ntombikayise Mandisa 12 1900 (has links)
The study aimed to investigate Human Security and Development: A Case of Diepsloot, extension 12 in Johannesburg. There are in total 30 participants who took part in the research, they were all living in this informal settlement. A case study design was used in conjunction with a qualitative research approach. Thirty (30) participants were identified using purposive sampling. Semi-structured interviews were conducted through an interview guide on their human security and development. The interviews were also recorded. A thematic analysis was used to extract the essence from the data as it emphasises identifying, analysing and interpreting patterns of meaning within qualitative data and presenting the findings according to themes supported by quotes. The research findings demonstrate that the residents of Diepsloot, extension 12, were not provided with human security and opportunities to promote development. The South African government claims to provide service delivery to its citizens in support of the objective of the government’s National Development Plan (NDP) to eradicate poverty by 2030. Yet, the study proved that inhabitants of the Diepsloot settlement were in dire need of support and job opportunities to upgrade their living conditions. The study recommends that: Human security and development should be the government’s priority, focussing on the implementation of development policies, especially in informal settlements / Lesifundvolucwaningo sihlose kuphenya Kuvikeleka Kweluntfu Nentfutfuko: Sehlakalolucwaningo saseDiepsloot Extension 12 eJozi. Linani selilonkhe lalabangenela lolucwaningo bebangu-30; bonkhe bebahlala eDiepsloot Extension 12, lokuyindzawo lehlala bantfu lekangahleleki eJozi. Lesifundvolucwaningo lesehlakalo sisetjentiswe ngekuhlanganisa nendlela yelizingasimo. Kwakhetfwa labatawungenela lolucwaningo labangu-30 ngekusebentisa kukhetsa emasamphula ngenhloso. Kwasetjentiswa inkhombandlela yekwenta i-inthaviyu kute kubanjwe ema-inthaviyu lasakuhleleka nalabo labangenele lolucwaningo. Lama-inthaviyu bekagcile ekuvikelekeni kweluntfu nentfutfuko, futsi arekhodwa. Kwasetjentiswa luhlatiyo ngekwengcikitsi kutfola bunjalo kuleyo datha. Kwakugcilwe ekuboneni, ekuhlatiyeni nasekuhumusheni emaphethini enshokutsi kuleyo datha yelizingasimo, kanye nekwetfula loko lokutfoliwe ngekulandzela tingcikitsi letesekelwa ticashunwa. Lokutfolwe ngulolucwaningo kuveta kutsi bahlali baseDiepsloot Extension 12 bebanganikwa kuvikeleka kweluntfu kanye nematfuba langagcugcutela intfutfuko yabo. Hulumende waseNingizimu Afrika utitjela kutsi yena unika takhamuti tawo tinsita ekwesekeleni inhloso yeLisu lakhe Lavelonkhe Lentfutfuko (i-NDP) kute kucedvwe buphuya nga-2030. Nanome kunjalo, lesifundvolucwaningo siveta kutsi bahlali basendzweni lengakahleli yaseDiepsloot badzinga kakhulu kwesekelwa kanye nematfuba emisebenti kute bente ncono timo tabo tekuphila.Lesifundvolucwaningo sincoma kutsi kuvikeleka kweluntfu kanye nentfutfuko kufanele kutsi kube tintfo hulumende latibeka embili kutsi utawucala ngato atente; kanye nekutsi kugcilwe ekufezekiseni tinchubomgomo tentfutfuko, ikakhulu etindzaweni letihlala bantfu letingakahleleki / Esi sifundo sajolisa ukuphanda Ukhuseleko Nophuhliso Loluntu: Imeko yase D Diepsloot Extension 12 eRhawutini (Human Security and Development: A Case of Diepsloot Extension 12 in Johannesburg). Bangama-30 abantu abathatha inxaxheba kolu phando; bonke abehlala eDiepsloot Extension 12, indawo yokuhlala engekho sesikweni Rhawutini. Kwasetyenziswa uyilo lophando lwesifundo esingumzekelo kunye nendlela yophando ngokuphonononga izimvo (ukuzathuza). Kwachongwa ngononophelo isampulu yabathathi nxaxheba abangama-30. Kwasetyenziswa isikhokelo sodliwano ndlebe ekuqhubeni iindliwano ndlebe ezingaqingqwanga nabathathi nxaxheba. Iindliwano ndlebe zagxininisa kukhuseleko nophuhliso loluntu kwaye zashicilelwa njengengxelo. Kwasetyenziswa uhlalutyo lwemixholo ukuze kuhluzwe ingxam/undoqo womcimbi kwidatha. Kwakugxininiswe ekuchongeni, ekuhlalutyeni nasekutolikeni iipatheni zeentsingiselo kwidatha yozathuzo, nasekunikezeleni okufunyanisiweyo gokwemixholo exhaswa kokucatshuliweyo. Okufunyaniswe kuphando kwadiza ukuba abemi baseDiepsloot extension 12 abanamathuba okhuseleko anokukhuthaza uphuhliso lwabo. URhulumente woMzantsi Afrika uthi unikezela ngeenkonzo zoluntu kubemi bakhe ngeenjongo zokuxhasa iCebo Lophuhliso Likazwelonke (iNational Development Plan - NDP) ukuze uthi ufika owama-2030 kube kupheliswe tu ubuhlwempu. Noxa kunjalo, olu phando lububungqina bokuba abemi baseDiepsloot badinga ngamandla inkxaso namathuba emisebenzi ukuze baphucule iimeko zabo zentlalo. Esi sifundo siphakamisa ukuba ukhuseleko nophuhliso loluntu ibe yimiba esentloko kulungiselelo karhulumente; kwaye kufuneka kugxininiswe ekusetyenzisweni kweenkqubo zophuhliso, ngakumbi kwiindawo zokuhlala ezingekho sesikweni. / Development Studies / M.A. (Development studies)
3

Understanding women’s lived experiences of intimate partner violence in a non-profit organisation in Johannesburg, South Africa

Bam, Bongiwe 10 1900 (has links)
Text in English with abstracts in English, isiXhosa and isiZulu / Research about intimate partner violence (hereafter IPV) in South Africa indicate that there are high prevalence rates. The negative effects of this phenomenon create a wide range of physical, mental and emotional problems for those exposed to it. There have been various intervention programmes designed to address IPV. However, the high incidence indicates that these have been ineffective. Seeking to explore women’s lived experiences of IPV at a non-profit organisation, this study gathered data from women with experiences of IPV. Eight participants were selected based on purposive sampling technique from a non-profit organization in Johannesburg. Utilizing semi-structured interviews conducted in English for a duration of one hour, data was gathered from the participants. Using IPA and the ecological model as a theoretical framework to interpret the women’s lived experiences. The findings of the study indicated that individual factors such as childhood exposure to violence influenced the women’s lived experiences of IPV. Stereotypical gender roles and economic strains were found to be at the core of the women’s lived experiences of IPV. Furthermore, broader societal values and beliefs about violence proved to validate and normalise the violence women experienced. The findings broaden our understanding of intimate partner violence and offer an opportunity to add knowledge of intimate partner violence in the South African context. / Uphando malunga nobundlobongela obenziwa liqabane othandana nalo (apha okubizwa ngokuba yi-IPV) eMzantsi Afrika lubonakalisa ukuba bukwizinga eliphezulu. Iziphumo ezibi zesi senzeko zidala iingxaki ezahlukahlukeneyo ngokwasemzimbeni, ngokwasengqondweni nangokwasemphefumlweni kwabo basesichengeni sazo. Iinkqubo zongenelelo ezahlukahlukeneyo ziye zayilelwa ukuhlangabezana neIPV. Nangona kunjalo, izehlo eziphezulu zibonakalisa ukuba azikhange zisebenze. Ngokufuna ukuphonononga iimeko amabhinqa aphila phantsi kwazo zeIPV kwiqumrhu elingenzi nzuzo, olu phononongo luqokelele idatha kumabhinqa aphila phantsi kweemeko zeIPV. Abathabathinxaxheba abasibhozo bakhethwa kwiqumrhu elingenzi nzuzo eGoli ngokusekelwe kubuchule bokusampula okunenjongo. Kusetyenziswa udliwanondlebe olwakheke ngokwesiqingatha olwaqhutywa ngesiNgesi ngesithuba seyure enye, idatha yaye yaqokelelwa kubathabathinxaxheba. Uhlalutyo lwamava emo yesenzeko umntu aphila phantsi kwaso (i-IPA) kunye nemodeli yonxibelelwano phakathi koluntu nemekobume yalo zasetyenziswa njengenkqubosikhokelo sethiyori ukutolika iimeko amabhinqa aphila phantsi kwazo. Iziphumo zophononongo zabonakalisa ukuba iimeko ezizodwa ezinje ngokuba sesichengeni sobundlobongela ebuntwaneni ziphembelele iimeko amabhinqa aphila phantsi kwazo zeIPV. Iindima zobuni zeengcinga ezisoloko zisetyenziswa njalo kunye nengxaki yezoqoqosho zafumaniseka zingoyena ndoqo weemeko amabhinqa aphila phantsi kwazo ngokuphathelele kwi-IPV. Kwakhona, imikhwa esulungekileyo yoluntu ngokubanzi kunye neenkolelo malunga nobundlobongela zibonakalise ukwamkela nokubenza bube yinto eqhelekileyo ubundlobongela obuthe behlela amabhinqa.Iziphumo zenza siqonde ngokungaphaya ngeIPV kwaye zinika ithuba lokongeza ulwazi ngeIPV kwimeko yaseMzantsi Afrika. / Ucwaningo mayelana nodlame lwezithandani (emva kwalokhu oluzobizwa nge-IPV) eNingizimu Afrika lukhombisa ukuphakama okukhulu kwamazinga okwanda nokusabalala kwalolu hlobo lodlame kuleli. Imithelela engemihle neze yalolu dlame idala izinkinga eziningi impela kulabo abazithola bebhekene nalolu dlame, okungaba yizinkinga zomzimba, zengqondo kanye nezomphefumulo. Ziningi izinhlelo zokungenelela ezisunguliwe njengomzamo wokuqeda isihlava se-IPV. Kepha-ke, ukubhebhetheka nokusabalala kakhulu kwezigameko zalolu dlame kubonisa ukuthi azisebenzi neze kahle lezi zinhlelo zokungenelela. Lolu cwaningo lwaqoqa idatha kwabesifazane abake bahlangabezana ne-IPV, ngenhloso yokucubungula nokuhlaziya ngokujulile izigameko abadlule kuzona abesifazane abayizisulu ze-IPV abathola usizo enhlanganweni engenzi nzuzo. Ababambiqhaza abayisishiyagalombili abavela enhlanganweni engenzi nzuzo eGoli bakhethwa ngokulandela indlela yokukhetha ababambiqhaza ngokwezici-bunjalo zabo ezihambelana nezinhloso zocwaningo. Idatha yaqoqwa kubabambiqhaza ngokusebenzisa izingxoxo ezingama-semi-structured interviews ezabanjwa ngolimi lwesiNgisi isikhathi esiyihora. Kwasetshenziswa i-interpretative phenomenological analysis (IPA) kanye ne-ecological model njengohlaka lwethiyori yokuhumusha izigameko abadlule kuzona abesifazane ezimpilweni zabo.Imiphumela-ngqangi yocwaningo yakhombisa ukuthi izimo eziqondene nomuntu ngamunye, njengokuhlangabezana komuntu nodlame ngenkathi eseyingane, kwaba nomthelela kwindlela abesifazane abahlangabezana ngayo nezigameko ze-IPV nezinyathelo abazithathayo kanye nolwazi abaluzuzayo kulokhu. Amaqhaza kanye nemisebenzi ethathwa njengemisebenzi yabesifazane kuphela kanye nezimo zomnotho ezinzima ababhekene nazo abesifazane kwaba nomthelela kwindlela abahlangabezana ngayo nezigameko ze-IPV kanye nezinyathelo abazithathayo. Ngaphezu kwalokho, izimompilo kanye nezinkolelo zomphakathi wonkana eziphathelene nodlame zabonisa ukugunyazeka ngandlelathize kodlame abahlangabezane nalo abesifazane futhi ngokunjalo zalwenza lwaba yinto ethathwa njengejwayelekile. Imiphumela-ngqangi yocwaningo ikhulisa ukuqonda kwethu i-IPV futhi ihlinzeka ngethuba lokwengeza olwazini lwe-IPV oluqondene nesimo saseNingizimu Afrika. / Psychology / M.A. (Psychology)

Page generated in 0.0488 seconds