• Refine Query
  • Source
  • Publication year
  • to
  • Language
  • 2
  • Tagged with
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • 1
  • About
  • The Global ETD Search service is a free service for researchers to find electronic theses and dissertations. This service is provided by the Networked Digital Library of Theses and Dissertations.
    Our metadata is collected from universities around the world. If you manage a university/consortium/country archive and want to be added, details can be found on the NDLTD website.
1

Developing a model to manage burnout among teaching staff at private universities in Uganda / Ukusungula isifanekiso sokuphatha sokutubeka phakathi kwabafundisi Ezimfundweni Eziphakeme Ezizimele e-Uganda / Ukuvelisa iModeli yokuLawula ukudinwa phakathi kwabasebenzi abafundisayo kwiiYunivesithi zabucala e-Uganda

Masagazi, Joel Yawe 07 1900 (has links)
Abstracts in English, Zulu and Xhosa / The study developed a management model to address burnout among teaching staff at private universities in Uganda. It examined the causes of burnout among teaching staff; explored the effect of prolonged stressors on burnout; and investigated the impact of burnout on the performance of teaching staff. A qualitative research approach with a case study design was followed. Lecturers (50), senior lecturers (40), faculty deans (25), and directors of teaching and learning and academic registrars (5) from five private chartered universities in central Uganda participated in the study. Participants were purposively selected to constitute multiple case studies. This study was ethically cleared by the research ethics committees of the University of South Africa (Unisa) and Gulu University. The Uganda National Council for Science and Technology subsequently permitted the adoption of an inductive thematic synthesis to analyse the qualitative data. Empirical data revealed that burnout among teaching staff had institutional causes such as: • conflicting directives • teaching staff’s need to accomplish tasks by a known deadline • delays in the issuance of teaching staff contracts • job insecurity • teaching staff’s incompetence due to skills gaps • limited teaching staff support leading to inadequacy • students’ disruptive behaviour • workload Interpersonal causes were: • unresolved family challenges • being overly ambitious • failing to progress academically • financial obligations • limited resources The study indicated that prolonged stress, such as stress caused by being part of a sub-quality product or having limited authority, leads to emotional burnout. Prolonged stress also leads to physical burnout, as was evident in the panic that ensued when payments were delayed after examination results had been submitted. Prolonged stress results in emotional exhaustion and behavioural challenges in the work environment. Participants reported the following: • limited autonomy • overload and pressure arising from deadlines • teaching staff incompetence • conflicts of responsibilities Empirical data revealed that burnout led to the following: • cognitive workplace deficiencies • emotional detachment • employee turnover • ineffectiveness • poor relationships Psychological burnout among teaching staff presented as unfriendliness towards students and poor student performance. A burnout management model was developed based on the findings of the study to address burnout among teaching staff at private universities. The model emphasises individual and institutional management strategies. Suggestions for further research were made. / Lolu cwaningo lusungule isifanekiso sokuphathwa ukwethulwa inkulumo ngokutubeka phakathi kwabafundisi ezimfundweni eziphakeme ezizimele e-Uganda. Luhlole izimbangela zokutubeka phakathi kwabafundisi; luhlole umphumela ongapheli wabacindezeli ekutubekeni; futhi luphenye umthelela wokutubeka ekusebenzeni kwabafundisi. Indlela yocwaningo yokuqoqa nokuhlaziya ngokocwaningo oluhleliwe yalandelwa. Abafundisayo (50), abafundisayo abakhulu (40), abaphathi bezigaba zemfundo ezimfundweni eziphakeme (25), kanye nabaqondisi bokufundisa nokufunda kanye nababhalisi bezemfundo (5) kusukela ezimfundweni eziphakame ezinhlanu ezizimele ezingaphansi kwesivumelwano sikahulumeni wesifundazwe enkabeni yase-Uganda zibambe iqhaza kulolu cwaningo. Ababambe iqhaza bakhethwe ngokwenhloso ukuze bakhe ucwaningo oluningi. Lolu cwaningo lugunyazwe ngamakomidi okuziphatha ngokwezimiso aseMfundweni Ephakeme yaseNingizimu Afrika (Unisa), kanye neMfundo Ephakeme yaseGulu. Umkhandlu kaZwelonke wezeSayensi noBuchwepheshe e-Uganda kamuva uvumele ukwamukelwa kokungenisa kwenhlanganisela yendikimba ukuhlaziya kokuqoqwa komniningwano. Umniningwano wezobuciko wembule ukuthi ukutubeka phakathi kwabafundisi kube nezimbangela zesikhungo ezifana: • iziqondiso ezingqubuzanayo • izidingo zabafundisi ukufeza imisebenzi ngomnqamulajuqu owaziwayo • ukubambezeleka kokukhishwa kwezinkontileka zabafundisi • uvalo lokuphelelwa ngumsebenzi • Ukuhluleka kwabafundisi ngenxa yezikhala zamakhono • ukusekwa okulinganiselwe kwabafundisi okuholela kokungafanelekile • ukuziphatha okuphazamisayo kwabafundi • Izinga lomsebenzi izimbangela zokusebenzisana bekuyilezi: • izinselela zomndeni ezingaxazululwanga • ukuba ngovelele ngokweqile • ukwehluleka ukuqhubekela phambili ezifundweni • izibopho ngokwezimali • izinsiza ezilinganiselwe Ucwaningo lwakhombisa ukuthi ukucindezeleka okungapheli, okufana nokucindezeleka okubangelwa ukuba yingxenye yomkhiqizo engaphansi ngekhwalithi noma ekubeni negunya elilinganiselwe, kuholela ekutubekeni ngokozwelo. Ukucindezeleka okungapheli kuphinde kuholele ekutubekeni ngokomzimba, njengoba kwabonakala ovalweni olwalandela lapho izinkokhelo zabambezeleka emva kokuba imiphumela yokuhlolwa isithunyelwe. Ukucindezeleka okungapheli kubangela ukukhathala ngokozwelo nezinselela ekuziphatheni endaweni yomsebenzi. Ababambe iqhaza babike okulandelayo: • ukuzimela okulinganiselwe • umsebenzi omningi ngokweqile osuka kumnqamulajuqu • Ukungakwazi ukusebenza kwabafundisi • ukungqubuzana kwezibopho Umniningwano wezobuciko wembule ukuthi ukutubeka kwaholela kulokhu okulandelayo: • ukuntula kokuqonda endaweni yomsebenzi • ukuhlukanisa ngokozwelo • Inzuzo yomsebenzi • ukwehluleka • ubudlelwano obungebuhle Ukutubeka kwengqondo phakathi kwabafundisi kunikezwe njengokungabi nabungane maqondana nabafundi kanye nokungasebenzi kahle komfundi. Isifanekiso sokuphathwa sasungulwa ngokususelwe kokwatholakala kwesifundo ukwethula ukutubeka phakathi kwabafundisi ezimfundweni eziphakeme ezizimele. Isifanekiso sigcizelela amasu omuntu ngamunye nezikhungo zokuphathwa. Iziphakamiso zokuqhutshekiswa kocwaningo zenziwe. / Uphononongo lwavelisa imodeli yolawulo ukujongana nokudinwa phakathi kwabasebenzi abafundisayo kwiiyunivesithi zabucala eUganda. Luvavanye oonobangela bokudinwa phakathi kwabasebenzi abafundisayo; luvavanye impembelelo yezinto ezidala uxinzelelo lwexesha elide ekudinweni; kwaye iphande igalelo lokudinwa kwinkqubo yokusebenza kwabasebenzi abafundisayo. Inkqubo yophando esemgangathweni kunye noyilo lwezifundo lwalandelwa. Abahlohli (50), abahlohli abadala (40), iintloko zamasebe ezifundo (25), kunye nabalawuli bokufundisa nokufunda kunye nababhalisi bezemfundo (5) abavela kwiiyunivesithi ezintlanu zabucala ezinamalungelo kumbindi weUganda bathatha inxaxheba kolu phando. Abathathi-nxaxheba bakhethwa ngokwenjongo ukuba yinxalenye yezifundo zophando ezininzi. Olu phononongo lwacaciswa ngokusesikweni ziikomiti zokuziphatha zophando zeYunivesithi yoMzantsi Afrika (i-Unisa) kunye neYunivesithi yaseGulu. IBhunga leSizwe lase-Uganda lezeNzululwazi kunye neThekhnoloji kamva lavumela ukwamkelwa kwenkuthazo yokudityaniswa kwezihloko zokucalula idatha esemgangathweni. Idatha yangokwenene iveze ukuba ukudinwa phakathi kwabasebenzi abafundisayo (kwabafundisintsapho) kube ngoonobangela amaziko anje ngala: • izikhokelo eziphikisanayo • Iimfuno zabasebenzi abafundisayo ukugqiba imisebenzi ngomhla obekiweyo • Ukulibaziseka ekukhutshweni kweekhontrakthi zabafundisintsapho • Ukungaqiniseki ngomsebenzi • Ukungakwazi kwabasebenzi abafundisayo (abafundisi) ukufundisa ngenxa yezikhewu kwizakhono • Inkxaso engonelanga kubasebenzi abafundisayo ekukhokelela ekusileleni • Ukuziphatha okuphazamisayo kubafundi • ubungakanani bomsebenzi Oonabangela bonxibelelwano phakathi kwabantu ngaba: • iingxaki ezingasonjululwanga kusapho • ukuba namabhongo ngokugqithisileyo • ukungabi nankqubela phambili ngokwezemfundo • izibophelelo zemali • izixhobo ezingonelanga Uphononongo lubonise ukuba uxinzelelo oluthathe ixesha elide, olufana noxinzelelo olubangelwa kukuba yinxalenye yemveliso ekumgangatho ophantsi okanye ukuba negunya elilinganiselweyo, kukhokelela ekudinweni ngokweemvakalelo. Uxinzelelo lwexesha elide lukwakhokelela ekudinweni ngokwasemzimbeni, njengoko kwakubonakala kuloyiko olwalulapho xa kulibaziseka ukuhlawulwa emva kokungeniswa kweziphumo zoviwo. Uxinzelelo lwexesha elide luba neziphumo zokudinwa ngokweemvakalelo kunye nemicelimngeni yokuziphatha kwindawo yokusebenza. Abathathi-nxaxheba baxele oku kulandelayo: • Ukuzilawula okunyiniweyo • umsebenzi omninzi kunye noxinzelelo oluvela kwimihla emiselweyo yokungenisa • umsebenzi. • Ukungakwazi kwabasebenzi abafundisayo ukufundisa ngokupheleleyo • Ukungqubana koxanduva lwemisebenzi Idatha yokongokwenene iveze ukuba ukudinwa kukhokelele koku kulandelayo: • ukusilela kwengqondo emsebenzini • ukukhululeka ngokweemvakalelo • Ukutshintsha kwabaqeshwa • ukungasebenzi kakuhle • ubudlelwane obubi Ukudinwa kwengqondo phakathi kwabasebenzi abafundisayo (abafundisi) kuboniswe njengokungenabubele kubafundi kunye nokusebenza kakubi kwabo.Imodeli yokulawula ukudinwa yaphuhliswa ngokusekwe kwiziphumo zophando ukujongana nokudinwa phakathi kwabasebenzi abafundisayo kwiiyunivesithi zabucala. Imodeli igxininisa izicwangciso zolawulo lomntu ngamnye neziko. Iingcebiso zophando olunokuqhutyelwa phambili zenziwa. / Educational Management and Leadership / D. Ed. (Educational Leadership and Management)
2

Secondary teachers' views regarding learners' awareness on household waste management in Newcastle South Africa

Moyo, Khumbulani 01 1900 (has links)
Abstracts in English, Sotho and Zulu / Waste generation is a global problem encountered by many nations. In recent years, population growth, booming urbanisation, an increase in economic activities and rise of communities’ living standards have significantly escalated household waste generation which has been a cause for concern. Waste production in households and schools imposes serious concern on the environment. To curb further depletion of environmental resources, sustainable consumption and household waste management practices and systems cannot be over emphasised. Therefore, the aim of the study was to explore the views of secondary school teachers’ views with regard to learners’ awareness of household waste management in Newcastle, South Africa. This study, following a qualitative approach, adopted a case study design to explore secondary teachers’ views on learners’ awareness on household waste management in the Newcastle municipality, in the Amajuba District, South Africa. By using semi- structured interviews, non-participatory observation and documents analysis, data were collected from three secondary schools and nine teachers, teaching Natural Sciences, Social Sciences and Life Orientation in Grade 8. The findings revealed that teachers understand the importance and benefits of household waste management although misconceptions of household waste management still prevailed. A challenge that emerged showed that teachers lack training to successfully integrate household waste management in their subjects. Their failure to identify household waste management themes in their CAPS subjects was sufficient evidence for the urgency of in-service training of teachers to assist them in integrating environmental education (EE) themes such as household waste management in their subjects. Although teachers experienced several challenges regarding implementing the theme of household waste management in their subjects, they considered the benefits outweighed the challenges. / Tlhahiso ya ditshila ke bothata bo aparetseng dinaha tse ngata. Dilemong tsa morao tjena, kgolo ya baahi, ho eketseha ha ditoropo, ho eketseha ha mesebetsi ya moruo, le ho phahama ha maemo a bophelo a baahi ho ekeditse tlhahiso ya ditshila tsa malapa ka mokgwa o bonahalang, e leng seo e leng sesosa sa ho tshwenyeha. Tlhahiso ya ditshila malapeng le dikolong e baka mathata a tebileng tikolohong. Ho thibela ho qepha ho eketsehileng ha mehlodi ya tikoloho, tshebediso e tsitsitseng le ditlwaelo tsa taolo ya ditshila tsa malapeng le ditsamaiso ho hloka ho elwa hloko ka tsela e kgethehileng. Kahoo, sepheo sa phuputso e ne e le ho hlahloba maikutlo a matitjhere a dikolo tse mahareng mabapi le tlhokomediso ya baithuti ka taolo ya ditshila tsa malapa Newcastle, Afrika Borwa. Phuputso, ka ho sebedisa mokgwa wa boleng, e amohetse moralo wa phuputso e ikgethileng ho hlahloba maikutlo a matitjhere a dikolo tse bohareng hodima tlhokomediso ya baithuti mabapi le taolo ya ditshila tsa malapa mmasepaleng wa Newcastle, Seterekeng sa Amajuba, Afrika Borwa. Ka ho sebedisa dipuisano tse hlophisitsweng hantle, tlhahlobo e sa kenyelletseng bonkakarolo le manollo ya ditokomane, datha e ile ya bokellwa ho tswa dikolong tse tharo tse bohareng le ho matitjhere a robong, a rutang Saense ya Tlhaho, Saense ya Phedisano le Thuto ya Bophelo bakeng sa baithuti ba Sehlopha sa 8. Diphetho di senotse hore matitjhere a utlwisisa bohlokwa le melemo ya taolo ya ditshila tsa malapa le hoja maikutlo a fosahetseng mabapi le taolo ya ditshila tsa malapa a ntse a atile. Phephetso e ileng ya hlaha e bontsha hore matitjhere a haellwa ke kwetliso ya ho kenyelletsa ka katleho taolo ya ditshila tsa malapa dithutong tsa bona. Ho hloleha ho kgetholla dihlooho tsa taolo ya ditshila tsa malapa dithutong tsa bona tsa CAPS e ne e le bopaki bo lekaneng ba ho potlaka ha kwetliso ya matitjhere a tshebetsong ho ba thusa ho kenyelletsa dihlooho tsa thuto ya tikoloho (EE) jwalo ka taolo ya ditshila tsa malapa dithutong tsa bona. Leha ele hore matitjhere a ile a ba le diphephetso mabapi le ho kenyelletsa dihlooho tsa taolo ya ditshila tsa malapa dithutong tsa bona, ba ile ba utlwa hore melemo e feta diphephetso. / Ukukhiqizeka kukadoti kuyinkinga ehlangabezana nezizwe eziningi emhlabeni. Eminyakeni esanda kudlula, ukukhula kwenani labantu, ukukhula kwamadolobha, ukukhula kwemisebenzi yamabhizinisi kanye nokukhuphuka kwezinga lempilo yabantu yikho okuye kwadala ukuthi imizi ikhiqize izinga eliphezulu likadoti/lenkukuma, okuyinkinga ebekade ivele isikhona. Ukukhiqizeka kukadoti emakhaya kanye nasezikoleni kudala izinkinga ezibi kakhulu endaweni. Ukuqeda ukumoshakala/ukuguga kwemithombo yezendawo okuqhubekela phambili, kusobala ukuthi kudingeka izindlela ezisimelele zokugaywa kukadothi kanye nezindlela zokulawula kukadothi kanti konke lokhu kuyiqiniso elingenakuphikiswa. Ngakho-ke, inhloso yocwaningo kwakuwukuphenya imibono yabafundisi bezikole zamabanga aphakeme mayelana nokuxwayisa uhlelo lokulawulwa kukadoti endaweni yase Newcastle, eNingizimu Afrika. Lolu cwaningo ngokulandela indlela yocwaningo eyencike kwingxoxo, luye lwalandela idizayini yocwaningo lotho ukuphenya imibono yabafundisi bamabanga aphakeme mayelana nokuxwayiswa kwabafundi ngokulawulwa kukadoti emakhaya ngaphansi kukamasipaladi waseNewcastle, ongaphansi kwesiFunda saseMajuba, eNingizimu Afrika. Idatha iye yaqoqwa ngokusebenzisa inhlolovo embaxambili, kwahlaziywa indlela yokuziphatha futhi kwahlaziywa imibhalo, kanti le datha iqoqwe ezikoleni zamabanga aphakeme ezintathu kanye nakubafundisi abayisishiyagalolunye, okungabafundisi abafundisa izifundo phecelezi Natural Sciences, Social Sciences kanye neLife Orientation yabafundi bakaGreyidi 8. Ulwazi olutholakele luveze ukuthi abafundisi bazwisisa ukubaluleka kanye nezinzuzo zohlelo lokulawulwa kukadoti, yize kusekhona ukudideka/ukungazwisisani mayelana nohlelo lokulawula ukuphatha kukadoti. Inselelo ebonakele, ikhombise ukuthi abafundisi baswela ukuqeqeshwa ukuze bakwazi ukuzwisisa kahle uhlelo lokulawulwa kukadoti kwizifundo zabo. Ukwehluleka kwabo ukwehlukanisa izindikimba zokulawulwa kukadoti emakhaya ezifundweni zabo zeCAPS kuye kwaba wubufakazi obanele besidingo esisheshayo sokuqeqeshwa kwabafundisi abasemsebenzini ukubanceda ukuba bakwazi ukuhlanganisa izindikimba zezifundo zezendawo environmental education (EE) ezinjengokulawulwa kukadoti ezifundweni zabo.Yize abafundisi behlangabezana nezinselele ezimbalwa mayelana nokusebenzisa indikimba yokulawulwa kukadoti ezifundweni zabo, baye babona ukuthi izinzuzo zalokhu zedlula izinselele. / Curriculum and Instructional Studies / M. Ed. (Environmental Education Curriculum)

Page generated in 0.0492 seconds