• Refine Query
  • Source
  • Publication year
  • to
  • Language
  • 4
  • Tagged with
  • 4
  • 4
  • 3
  • 3
  • 3
  • 3
  • 3
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • About
  • The Global ETD Search service is a free service for researchers to find electronic theses and dissertations. This service is provided by the Networked Digital Library of Theses and Dissertations.
    Our metadata is collected from universities around the world. If you manage a university/consortium/country archive and want to be added, details can be found on the NDLTD website.
1

Developing a model to manage burnout among teaching staff at private universities in Uganda / Ukusungula isifanekiso sokuphatha sokutubeka phakathi kwabafundisi Ezimfundweni Eziphakeme Ezizimele e-Uganda / Ukuvelisa iModeli yokuLawula ukudinwa phakathi kwabasebenzi abafundisayo kwiiYunivesithi zabucala e-Uganda

Masagazi, Joel Yawe 07 1900 (has links)
Abstracts in English, Zulu and Xhosa / The study developed a management model to address burnout among teaching staff at private universities in Uganda. It examined the causes of burnout among teaching staff; explored the effect of prolonged stressors on burnout; and investigated the impact of burnout on the performance of teaching staff. A qualitative research approach with a case study design was followed. Lecturers (50), senior lecturers (40), faculty deans (25), and directors of teaching and learning and academic registrars (5) from five private chartered universities in central Uganda participated in the study. Participants were purposively selected to constitute multiple case studies. This study was ethically cleared by the research ethics committees of the University of South Africa (Unisa) and Gulu University. The Uganda National Council for Science and Technology subsequently permitted the adoption of an inductive thematic synthesis to analyse the qualitative data. Empirical data revealed that burnout among teaching staff had institutional causes such as: • conflicting directives • teaching staff’s need to accomplish tasks by a known deadline • delays in the issuance of teaching staff contracts • job insecurity • teaching staff’s incompetence due to skills gaps • limited teaching staff support leading to inadequacy • students’ disruptive behaviour • workload Interpersonal causes were: • unresolved family challenges • being overly ambitious • failing to progress academically • financial obligations • limited resources The study indicated that prolonged stress, such as stress caused by being part of a sub-quality product or having limited authority, leads to emotional burnout. Prolonged stress also leads to physical burnout, as was evident in the panic that ensued when payments were delayed after examination results had been submitted. Prolonged stress results in emotional exhaustion and behavioural challenges in the work environment. Participants reported the following: • limited autonomy • overload and pressure arising from deadlines • teaching staff incompetence • conflicts of responsibilities Empirical data revealed that burnout led to the following: • cognitive workplace deficiencies • emotional detachment • employee turnover • ineffectiveness • poor relationships Psychological burnout among teaching staff presented as unfriendliness towards students and poor student performance. A burnout management model was developed based on the findings of the study to address burnout among teaching staff at private universities. The model emphasises individual and institutional management strategies. Suggestions for further research were made. / Lolu cwaningo lusungule isifanekiso sokuphathwa ukwethulwa inkulumo ngokutubeka phakathi kwabafundisi ezimfundweni eziphakeme ezizimele e-Uganda. Luhlole izimbangela zokutubeka phakathi kwabafundisi; luhlole umphumela ongapheli wabacindezeli ekutubekeni; futhi luphenye umthelela wokutubeka ekusebenzeni kwabafundisi. Indlela yocwaningo yokuqoqa nokuhlaziya ngokocwaningo oluhleliwe yalandelwa. Abafundisayo (50), abafundisayo abakhulu (40), abaphathi bezigaba zemfundo ezimfundweni eziphakeme (25), kanye nabaqondisi bokufundisa nokufunda kanye nababhalisi bezemfundo (5) kusukela ezimfundweni eziphakame ezinhlanu ezizimele ezingaphansi kwesivumelwano sikahulumeni wesifundazwe enkabeni yase-Uganda zibambe iqhaza kulolu cwaningo. Ababambe iqhaza bakhethwe ngokwenhloso ukuze bakhe ucwaningo oluningi. Lolu cwaningo lugunyazwe ngamakomidi okuziphatha ngokwezimiso aseMfundweni Ephakeme yaseNingizimu Afrika (Unisa), kanye neMfundo Ephakeme yaseGulu. Umkhandlu kaZwelonke wezeSayensi noBuchwepheshe e-Uganda kamuva uvumele ukwamukelwa kokungenisa kwenhlanganisela yendikimba ukuhlaziya kokuqoqwa komniningwano. Umniningwano wezobuciko wembule ukuthi ukutubeka phakathi kwabafundisi kube nezimbangela zesikhungo ezifana: • iziqondiso ezingqubuzanayo • izidingo zabafundisi ukufeza imisebenzi ngomnqamulajuqu owaziwayo • ukubambezeleka kokukhishwa kwezinkontileka zabafundisi • uvalo lokuphelelwa ngumsebenzi • Ukuhluleka kwabafundisi ngenxa yezikhala zamakhono • ukusekwa okulinganiselwe kwabafundisi okuholela kokungafanelekile • ukuziphatha okuphazamisayo kwabafundi • Izinga lomsebenzi izimbangela zokusebenzisana bekuyilezi: • izinselela zomndeni ezingaxazululwanga • ukuba ngovelele ngokweqile • ukwehluleka ukuqhubekela phambili ezifundweni • izibopho ngokwezimali • izinsiza ezilinganiselwe Ucwaningo lwakhombisa ukuthi ukucindezeleka okungapheli, okufana nokucindezeleka okubangelwa ukuba yingxenye yomkhiqizo engaphansi ngekhwalithi noma ekubeni negunya elilinganiselwe, kuholela ekutubekeni ngokozwelo. Ukucindezeleka okungapheli kuphinde kuholele ekutubekeni ngokomzimba, njengoba kwabonakala ovalweni olwalandela lapho izinkokhelo zabambezeleka emva kokuba imiphumela yokuhlolwa isithunyelwe. Ukucindezeleka okungapheli kubangela ukukhathala ngokozwelo nezinselela ekuziphatheni endaweni yomsebenzi. Ababambe iqhaza babike okulandelayo: • ukuzimela okulinganiselwe • umsebenzi omningi ngokweqile osuka kumnqamulajuqu • Ukungakwazi ukusebenza kwabafundisi • ukungqubuzana kwezibopho Umniningwano wezobuciko wembule ukuthi ukutubeka kwaholela kulokhu okulandelayo: • ukuntula kokuqonda endaweni yomsebenzi • ukuhlukanisa ngokozwelo • Inzuzo yomsebenzi • ukwehluleka • ubudlelwano obungebuhle Ukutubeka kwengqondo phakathi kwabafundisi kunikezwe njengokungabi nabungane maqondana nabafundi kanye nokungasebenzi kahle komfundi. Isifanekiso sokuphathwa sasungulwa ngokususelwe kokwatholakala kwesifundo ukwethula ukutubeka phakathi kwabafundisi ezimfundweni eziphakeme ezizimele. Isifanekiso sigcizelela amasu omuntu ngamunye nezikhungo zokuphathwa. Iziphakamiso zokuqhutshekiswa kocwaningo zenziwe. / Uphononongo lwavelisa imodeli yolawulo ukujongana nokudinwa phakathi kwabasebenzi abafundisayo kwiiyunivesithi zabucala eUganda. Luvavanye oonobangela bokudinwa phakathi kwabasebenzi abafundisayo; luvavanye impembelelo yezinto ezidala uxinzelelo lwexesha elide ekudinweni; kwaye iphande igalelo lokudinwa kwinkqubo yokusebenza kwabasebenzi abafundisayo. Inkqubo yophando esemgangathweni kunye noyilo lwezifundo lwalandelwa. Abahlohli (50), abahlohli abadala (40), iintloko zamasebe ezifundo (25), kunye nabalawuli bokufundisa nokufunda kunye nababhalisi bezemfundo (5) abavela kwiiyunivesithi ezintlanu zabucala ezinamalungelo kumbindi weUganda bathatha inxaxheba kolu phando. Abathathi-nxaxheba bakhethwa ngokwenjongo ukuba yinxalenye yezifundo zophando ezininzi. Olu phononongo lwacaciswa ngokusesikweni ziikomiti zokuziphatha zophando zeYunivesithi yoMzantsi Afrika (i-Unisa) kunye neYunivesithi yaseGulu. IBhunga leSizwe lase-Uganda lezeNzululwazi kunye neThekhnoloji kamva lavumela ukwamkelwa kwenkuthazo yokudityaniswa kwezihloko zokucalula idatha esemgangathweni. Idatha yangokwenene iveze ukuba ukudinwa phakathi kwabasebenzi abafundisayo (kwabafundisintsapho) kube ngoonobangela amaziko anje ngala: • izikhokelo eziphikisanayo • Iimfuno zabasebenzi abafundisayo ukugqiba imisebenzi ngomhla obekiweyo • Ukulibaziseka ekukhutshweni kweekhontrakthi zabafundisintsapho • Ukungaqiniseki ngomsebenzi • Ukungakwazi kwabasebenzi abafundisayo (abafundisi) ukufundisa ngenxa yezikhewu kwizakhono • Inkxaso engonelanga kubasebenzi abafundisayo ekukhokelela ekusileleni • Ukuziphatha okuphazamisayo kubafundi • ubungakanani bomsebenzi Oonabangela bonxibelelwano phakathi kwabantu ngaba: • iingxaki ezingasonjululwanga kusapho • ukuba namabhongo ngokugqithisileyo • ukungabi nankqubela phambili ngokwezemfundo • izibophelelo zemali • izixhobo ezingonelanga Uphononongo lubonise ukuba uxinzelelo oluthathe ixesha elide, olufana noxinzelelo olubangelwa kukuba yinxalenye yemveliso ekumgangatho ophantsi okanye ukuba negunya elilinganiselweyo, kukhokelela ekudinweni ngokweemvakalelo. Uxinzelelo lwexesha elide lukwakhokelela ekudinweni ngokwasemzimbeni, njengoko kwakubonakala kuloyiko olwalulapho xa kulibaziseka ukuhlawulwa emva kokungeniswa kweziphumo zoviwo. Uxinzelelo lwexesha elide luba neziphumo zokudinwa ngokweemvakalelo kunye nemicelimngeni yokuziphatha kwindawo yokusebenza. Abathathi-nxaxheba baxele oku kulandelayo: • Ukuzilawula okunyiniweyo • umsebenzi omninzi kunye noxinzelelo oluvela kwimihla emiselweyo yokungenisa • umsebenzi. • Ukungakwazi kwabasebenzi abafundisayo ukufundisa ngokupheleleyo • Ukungqubana koxanduva lwemisebenzi Idatha yokongokwenene iveze ukuba ukudinwa kukhokelele koku kulandelayo: • ukusilela kwengqondo emsebenzini • ukukhululeka ngokweemvakalelo • Ukutshintsha kwabaqeshwa • ukungasebenzi kakuhle • ubudlelwane obubi Ukudinwa kwengqondo phakathi kwabasebenzi abafundisayo (abafundisi) kuboniswe njengokungenabubele kubafundi kunye nokusebenza kakubi kwabo.Imodeli yokulawula ukudinwa yaphuhliswa ngokusekwe kwiziphumo zophando ukujongana nokudinwa phakathi kwabasebenzi abafundisayo kwiiyunivesithi zabucala. Imodeli igxininisa izicwangciso zolawulo lomntu ngamnye neziko. Iingcebiso zophando olunokuqhutyelwa phambili zenziwa. / Educational Management and Leadership / D. Ed. (Educational Leadership and Management)
2

Curriculum and practice to develop critical thinking competencies in first-year students / Kurrikulum en praktyk om kritiese denke in eerstjaarstudente te ontwikkel / Ukusebenzisa ikhayityhulam ngenjongo yokuphuhlisa ukucinga nzulu kubafundi bonyaka wokuqala

Goode, Heather Ann 23 October 2020 (has links)
Abstract in English, Afrikaans and Xhosa / Critical thinking competencies are not only seen as crucial for success in higher education, but also for future personal and workplace success. These competencies are commonly cited as a graduate attribute or goal of higher education, and resulting research has tended to focus on exploring and measuring the development of critical thinking competencies in students within higher education. However, few researchers have explored the curriculum and practice of academic staff within higher education in relation to their influence on developing critical thinking competencies in students, or how they theorise about the development of these competencies as part of their professional practice. Within the South African context, there is a perception of a decline in the development of critical thinking competencies within the secondary school system. This has informed policy imperatives to improve access and success in South African higher education through additional support for students, as well as through research into the first-year experience. Within a constructivist paradigm, and adopting a qualitative approach, this study takes the first year of higher education as its context in order to explore the curriculum, assessment, pedagogical and andragogical practices of academic staff designed to develop critical thinking competencies in first-year students. The aim is to explore how academic staff construct their theory and practice in order to contribute to the Scholarship of Teaching and Learning in South African Higher Education. Phenomenological case study research methods, which draw on data collection through semi-structured interviews and document analysis, enabled a better understanding of the lived experience of academic staff within private higher education. Academic staff, as research participants, were able to describe deliberate actions taken in their teaching practices to facilitate the development and assessment of critical thinking competencies. The findings revealed that academic staff – while having no coherent, well-articulated construction of critical thinking competencies – feel that such competencies are essential for academic and future life success. This not only affirmed previous research reviewed, but aligned to the inclusion of explicit and implicit references to critical thinking competencies found in the curriculum and assessment documents. Recommendations for professional development responded specifically to these findings. / Kritiese denkvaardighede word nie net as wesentlik vir sukses in hoër onderwys beskou nie, maar ook vir toekomstige sukses, op persoonlike vlak en in die werkplek. Hierdie bevoegdhede word algemeen aanvaar as dié van ‘n gegradueerde of as oogmerk in hoër onderwys. Gevolglik was ondersoeke geneig om te fokus op die verkenning en meting van die ontwikkeling van kritiekedenkbevoegdhede by studente binne die hoër onderwys. Min navorsers het egter die kurrikulum en praktyk van akademiese personeel binne die hoër onderwys met betrekking tot hul invloed op die ontwikkeling van kritiekedenkbevoegdhede in studente verken nie, of hoe hulle teoretiseer oor die ontwikkeling van hierdie bevoegdhede as deel van hul professionele praktyk. Binne die Suid-Afrikaanse konteks is die persepsie dat die ontwikkeling van kritiekedenkbevoegdhede binne die sekondêreskoolstelsel afneem. Dit het bygedra tot beleidsimperatiewe om toegang en sukses in die Suid-Afrikaanse hoër onderwys te verbeter deur bykomende ondersteuning aan studente te gee, asook deur die eerstejaarervaring te ondersoek. Binne ‘n konstruktivistiese paradigma, en deur gebruik te maak van ‘n kwalitatiewe benadering, neem hierdie studie die eerste jaar van hoër onderwys as konteks ten einde die kurrikulum, assessering, pedagogiese en andragogiese praktyke van akademiese personeel wat ontwerp is om kritiekedenkbevoegdhede by eerstejaarstudente te verken. Die doel is om na te volg hoe akademiese personeel hul teorie en praktyk saamstel ten einde by te dra tot die Kundigheid in Onderrig en Leer in Suid-Afrika se Hoër Onderwys. Fenomenologiese gevallestudienavorsingsmetodes wat steun op die inwin van data deur middel van semigestruktureerde onderhoude en dokumentontleding, het gelei tot beter begrip van die geleefde ervaring van akademiese personeel binne privaat hoër onderwys. Akademiese personeel, as navorsingsgenote, kon optrede beskryf wat doelbewus in hul onderrigpraktyke geneem word om die ontwikkeling en assessering van kritiekedenkbevoegdhede te fasiliteer. Die bevindinge het getoon dat akademiese personeel – sonder koherente, goed geartikuleerde konstruksie van kritiekedenkbevoegdhede – voel dat sulke vaardighede wesentlik is vir akademiese en toekomstige sukses in die lewe. Dit het nie net vorige navorsing bevestig nie, maar gestrook met die insluiting van eksplisiete en implisiete verwysings na kritiekedenkbevoegdhede binne die kurrikulum- en assesseringsdokumente. Aanbevelings vir professionele ontwikkeling het spesifiek op hierdie bevindinge reageer. / Ubuchule bokucinga nzulu abubonwa kuphela njengecebo elibalulekileyo lokuphumelela kwimfundo ephakamileyo, bukwabonwa njengecebo lokuphumelela komntu kwizinto zakhe nakwindawo axelenga kuyo. Obu buchule bukholisa ukuchazwa njengenjongo yemfundo ephakamileyo, kwaye uphando lweziphumo luthande ukugxininisa ekuqwalaseleni nasekulinganiseleni ukuphuhliseka kwezakhono zokucinga nzulu kubafundi bemfundo ephakamileyo. Noxa kunjalo, bambalwa abaphandi bolwazi abakhe baqwalasela ukusetyenziswa kwekharityhulam ngabahlohli bemfundo ephakamileyo malunga nefuthe ekuphuhliseni izakhono zokucinga nzulu kubafundi, okanye iingcingane zophuhliso lokuphuhliseka kwezi zakhono njengenxalenye yomsebenzi wabo. Kwimeko yoMzantsi Afrika kukho imbono yokuba ziyaphelelwa izakhono zokucinga nzulu kwinkqubo yemfundo yezikolo zeesekondari. Oku kukhokelele ekusekeni iinkqubo zempumelelo kwimfundo ephakamileyo ngokunika inkxaso eyongezelelekileyo kubafundi, nangokuphanda ngamava abafundi abakunyaka wokuqala. Ngokujonga kwinkalo ethi imfundo yinkqubo yokusebenza, nangokusebenzisa indlela yophando lomgangatho, esi sifundo sithatha unyaka wokuqala wemfundo ephakamileyo njengemeko nendawo yokuqwalasela ukusetyenziswa kwekharityhulam, uhlolo, ukufundiswa kolutsha nasebekhulile ngabahlohli ekuphuhliseni izakhono zokucinga nzulu kubafundi bonyaka wokuqala. Injongo kukuqwalasela ukuba abahlohli bayiqulunqa njani ingcingane nokusebenza ukuze kuncediswe kubungcali bokufundisa nokufunda kwimfundo ephakamileyo yoMzantsi Afrika. Iindlela zophando zeemeko ezithile, ezifumana iinkcukacha zolwazi ngokuqhuba udliwano ndlebe oluphantse lwangqongqo, nangokuphengulula imibhalo, kwanceda ukuba kuqondakale ngcono amava abahlohli bemfundo ephakamileyo yabucala. Abahlohli abangabathathi nxaxheba kuphando baye bakwazi ukuchaza izenzo ezingqalileyo ezenzelwe ukuphuhlisa nokuhlola izakhono zokucinga nzulu. Okufunyanisiweyo kwadulisa ukuba abahlohli – lo gama bengenasakhelo sibambekayo nesinokuchazwa gca sezakhono zokucinga nzulu – bayaqonda ukuba ezi zakhono zingundoqo kwimpumelelo kwezemfundo nakubomi obuzayo. Oku akwanelanga nje ukungqina okuvezwe luphando lwangaphambili, koko kongeze kosele kuthethwa ngqo okanye mayana, kwimibhalo yekharityhulam nohlolo, malunga nezakhono zokucinga nzulu. Iingcebiso zophuhliso zisabele ngqo koko kufunyanisiweyo. / Curriculum and Instructional Studies / D. Phil.(Education in the subject Curriculum Studies)
3

Management accounting graduates' technical skills to meet banking employers' expectations: an Open Distance eLearning (ODeL) University perspective

Dumalisile, Caroline Nontatu 03 1900 (has links)
One of the most critical challenges facing South Africa is the shortage of skills. The Financial Services Sector, of which banks form part, is also affected by this problem and this poses a risk in achieving the targeted Gross Domestic Product (GDP). The quality and level of education offered in South African Higher Education Institutions is perceived as being insufficient to that which is required in the industry and is a possible contributing factor towards the skills shortage problem. The study was motivated by the concerns raised by some scholars concerning the relevance of the management accounting syllabus as compared with the technical skills required in the banking industry. Investigating this is important as the Financial Services Sector, which includes the banking industry, is one of the largest employers of management accountants in South Africa and there is a paucity of research in this area. The aim of the study was to determine whether management accounting technical skills provided by an ODeL University in South Africa meet banking employers’ expectations. A qualitative research approach was used to conduct interviews with nineteen participants from three banks and ten academics from the ODeL University and includes a qualitative documentary analysis to review and analyse the study material for four management accounting modules and the mapping of the management accounting syllabus to the SAICA competency framework. The results reflect the data obtained from the interviews. The analysis of the interviews is organised under five main themes as follows: Function of management accounting within the banking sector; recruitment of graduates and development of management accounting technical skills; identified technical skills lacking in new graduates employed by banks; bank specific training at an ODeL institution (an academic perspective) and strategies to bridge the gap. The results of the analysis conducted on the management accounting study material from the ODeL University are presented in four categories; Costing, Financial Management, Accounting Data Processing and the SAICA Competency Framework. The results indicate that bank employers acknowledge the work achieved by higher education institutions in providing students with basic management accounting skills, which enable them to start working in management accounting positions in banks. However, bank participants were concerned with graduates’ inability to link theory with practical application and further confirmed that graduates lack a number of relevant technical skills. Academics confirmed that the management accounting syllabus does not give much attention to banks and other financial service industries; it is dominated by activities and case studies related to manufacturing industries. The analysis of the prescribed study material supports this and indicates that there are insufficient activities related to service companies and very few references to financial services sector entities. Several recommendations were made by participants which, inter alia include incorporating relevant activities and case studies into the management accounting syllabus and greater reciprocity between the banking industry and universities. This study contributes to the literature on management accounting technical skills’ relevance to banks and by extension, the financial services sector. It provides insights on the management accounting technical skills that are currently lacking in graduates. Additional areas warranting further research are also identified. / Omnye weyona micelimngeni enobuzaza ojongene noMzantsi Afrika kukunqongophala kwezakhono. ICandelo leeNkonzo zezeMali, apho iibhanki ziyinxalenye zalo, nalo liyachaphazeleka yile ngxaki kwaye oku kubeka umngcipheko ekuphumezeni iMveliso yeKhaya ePheleleyo (iGDP). Umgangatho nenqanaba lemfundo ezinikezelwa kumaZiko eMfundo ePhakamileyo aseMzantsi Afrika zibonwa njengezingonelanga kwinto efunekayo kushishino, kwaye ibonwa iyinto enempembelelo kwingxaki yokunqongophalo lwezakhono. Uphando lwakhuthazwa yinkxalabo ephakanyiswe zezinye izifundiswa malunga nokuhambelana kolawulo lwesilabhasi yobalo-mali (accounting) xa kuthelekiswa nezakhono zobugcisa ezifunekayo kushishino lwebhanki. Ukuphanda oku kubalulekile njengeCandelo leNkonzo yezeziMali, nelibandakanya ishishini lebhanki, elingelinye labaqeshi abakhulu labacubunguli bobalo-mali eMzantsi Afrika, kwaye kukho ubuncinane bophando kulo mcimbi. Injongo yophando yayikukufumanisa ukuba ingaba izakhono zobuchule bokuphatha ezobalo-mali ezinikezwa yiYunivesithi ye-ODeL eMzantsi Afrika ziyahlangabezana nokulindelwe ngabaqeshi beebhanki. Inkqubo yophando esemgangathweni yasetyenziswa ukwenza udliwanondlebe nabathathi-nxaxheba abalishumi elinesixhenxe abaphuma kwiibhanki ezintathu kunye nabafundisi/abahlohli abalishumi kwiYunivesithi ye-ODeL, kwaye ibandakanya nokucazulula idotyhumentari esemgangathweni ukwenza isincomo-gxeko nokucazulula izixhobo zokufunda kwiimodyuli ezine zolawulo lwezobalo-mali kunye nokuzoba isilabhasi yolawulo lwezibalo-mali kwisakhelo sesikhokelo sezakhono kwi-SAICA. Iziphumo zibonisa idatha efunyenwe kudliwanondlebe. Ucazululo lodliwanondlebe luhlelwe phantsi kwezihloko ezihlanu eziphambili ngolu hlobo lulandelayo: Umsebenzi wolawulo lwezibalo-mali ngaphakathi kwecandelo lokulondoloza(banking); ukufunwa kwabafundi abathweswe izidanga kunye nokuphuhliswa kwezakhono zobalo-mali; ukuchongwa kwezakhono zobugcisa ezinqongopheleyo kubafundi abatsha abaqashwe ziibhanki; uqeqesho olukhethekileyo lwebhanki kwiyunivesithi ye-ODeL (umbono wemfundo) kunye nezicwangciso zokuvala isikhewu. Iziphumo zohlalutyo olwenziweyo kwizixhobo zokufunda zolawulo lwezobalo-mali kwiYunivesithi ye-ODeL zivezwa ngokwamanqanaba amane; Ukubiza indleko, ukuPhathwa kwezeMali, ukuPhathwa kweDatha yezoBalo-mali (Accounting) kunye neSakhelo sezakhono ze-SAICA. Iziphumo zibonisa ukuba abaqeshi bebhanki bawunika ingqalelo umsebenzi owenziweyo ngamaziko emfundo ephakamileyo ekuboneleleni ngezakhono zolawulo lwezemali, into eyenza abafundi ukuba bakwazi ukuqalisa ukusebenza kwizikhundla zobalo-mali kwiibhanki. Nangona kunjalo, abathathi-nxaxheba bebhanki babenenkxalabo yokungakwazi kwabafundi ukudibanisa i-thiyori kunye nendlela yokusebenza kwaye baphinda baqinisekisa ukuba abafundi abaphumeleleyo bayasilela kwizakhono ezininzi zobugcisa ezifanelekileyo. Abahlohli baqinisekisile ukuba isilabhasi yolawulo lobalo-mali ayiniki ngqalelo enkulu kwiibhanki nakwamanye amashishini enkonzo yezemali; ilawulwa yimisebenzi kunye nezifundo ezinxulumene nemizimveliso. Uhlalutyo lwezixhobo zokufunda ezimiselweyo ziyakuxhasa oku kwaye zibonisa ukuba ayonelanga imizekeliso esetyenziswayo enxulumene neenkampani zenkonzo kunye nezalathiso ezimbalwa kakhulu kumacandelo enkonzo yezemali. Izindululo ezininzi zaye zenziwa ngabathathi-nxaxheba bathi, phakathi kwezinye izinto zibandakanya ukongezwa kwemizekelo efanelekileyo kunye nezifundo zokufundwa (case studies) kwisilabhasi yolawulo lobalo-mali kunye nokusebenzisana okukuko phakathi kweshishini lebhanki neeyunivesithi. Olu phando lunegalelo kuncwadi lolawulo lwezakhono zobuchule bobugcisa bobalo-mali obufanelekileyo kwiibhanki nakwicandelo leenkonzo zezezimali jikelele. Lunika ingcaciso kwizakhono zolawulo zobalo-mali ezisasilelayo okwangoku kwabo banezidanga. Iindawo ezongeziweyo ezisafuna uphando olongeziweyo nazo zikwachongiwe. / Ye nngwe ya ditlhohlo tše di nyakago tekolo ka tlhokomedišišo tše Afrika Borwa e lebanego natšo ke tlhokego ya bokgoni. Lekala la Ditirelo tša Ditšhelete, leo dipanka di lego karolo ya lona, le lona le angwa ke bothata bjo gomme se se hlola tšhošetšo ya go fihlelela palomoka ya ditšhelete tša dithoto le ditirelo tšeo di tšweleditšwego nageng (GDP). Boleng le boemo bja thuto yeo e rutwago ka go Diinstitušene tša Thuto ya Godingwana tša Afrika Borwa di tšewa go ba tšeo di sa kgotsofatšego go ena le tše di nyakegago diintastering gape ke ntlha yeo e ka hlolago bothata bja tlhaelo ya bokgoni. Thutelo ye e hlohleleditšwe ke dipelaelo tšeo di hlagišitšwego ke baithuti ba bangwe malebana le maleba a lenaneothuto la tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho ge go bapetšwa le bokgoni le tsebo tšeo di nyakegago go phethagatša mešongwana ye e itšeng intasering ya go panka ditšhelete. Go nyakišiša se go bohlokwa ka ge Lekala la Ditirelo tša Ditšhelete, le le akaretšago intasteri ya go panka ditšhelete, e le ye nngwe ya bathapi ba bantšintši ba batho bao ba fago khamphani datha le tshedimošo ka ditšhelete gore di dirišwe kgodišong ya kgwebo ya yona ka Afrika Borwa efela go na le dinyakišišo tšeo di sego tše ntši go sehlogo se. Maikemišetšo a thutelo ye e be e le go šupa ge eba bokgoni le tsebo tšeo di nyakegago go phethagatša tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho bjoo bo rutwago ke yunibesithi ya ODeL ka Afrika Borwa bo kgotsofatša ditetelo tša bathapi ba dipankeng. Mokgwatebelelo wa nyakišišo ka go utolla mokgwa wa bophelo bja setšhaba se itšeng o dirišitšwe go phethagatša ditherišano le batšeakarolo ba lesomesenyane go tšwa dipankeng tše tharo le dirutegi tše lesome go tša yunibesithing ya ODeL gomme o akaretša tshekatsheko ya kanegelo ya ditiragalo ya go kwešiša mabaka le dikgopolo go lebelela le go sekaseka ditlakelo tša thuto tša mebotšulo ya tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho le go tswalanya lenaneothuto la tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho le tlhako ya botsebi ya SAICA. Dipoelo di laeditše datha yeo e hweditšwego go tšwa ditherišanong. Tshekatsheko ya ditherišano e beakantšwe go ya ka merero ye mene ka mo go latelago: Tiro ya tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho ka go lekala go panka ditšhelete; kalatšo ya dialoga le kgodišo ya bokgoni le tsebo tšeo di nyakegago go phethagatša tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho; bokgoni le tsebo tšeo di nyakegago go phethagatša mešongwana ye e itšeng tšeo di šupilwego tšeo di se nago dialoga tše mpsha tšeo di thapilwego ke dipanka; tlhahlo ye e lebanego go tša dipanka institušeneng ya ODeL (tebelelo ya borutegi) le maano a go tswalela sekgala seo. Dipoelo tša tshekatsheko yeo e phethagaditšwego go ditlakelo tša thuto tša tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho go tšwa yunibesithing ya ODeL di hlagišitšwe ka magoro a mane; Kakanyatshenyegelo, Bolaodi bja ditšhelete, Phetolelo ya datha go popego yeo e ka dirišwago ka go Tšhupamatlotlo le Tlhako ya Botsebi ya SAICA. Dipoelo di bontšha gore bathapi ba dipankeng ba amogela modiro wo o fihleletšwego ke diinstitušene tša thuto ya godingwana wa go fa baithuti bokgoni bja motheo bja tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho bjoo bo ba kgontšhago go thoma go šoma maemong a tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho dipankeng. Le ge go le bjalo, batšeakarolo dipankeng ba be ba tshwenywa ke go se kgone ga dialoga go tswalanya teori le tirišo ya ka mehla gape ba tiiša gore dialoga di hloka bokgoni le tsebo tšeo di nyakegago go phethagatša mešongwana ye e itšeng. Dirutegi di tiišitše gore lenaneothuto la tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho ga e fe šedi ye ntši go dipanka le diintasteri tše dingwe tša tirelo ya ditšhelete; go go dirwago gagolo ke ditiro le dithutelo tša ditiragalo tše itšeng tšeo di sepelelanago le diintasteri tša tšweletšo. Tshekatsheko ya ditlakelo tša thuto tše di kgethetšwego baithuti di thekga ntlha ye le go šupa gore go na le ditiro tšeo e sego tše ntši tšeo di tswalanego le go direla dikhamphani le ditšhupetšo tše mmalwa go dipopego ka boikemelo bja tšona tša lekala la ditirelo tša ditšhelete. Batšeakarolo ba file ditšhišinyo tše mmalwa tšeo ka morago , gare ga tše dingwe, di akaretšago ditiro tša maleba le dithutelo go ditiragalo tše di bilego gona ka go lenaneothuto la tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho le go fana ka bogolwane gare ga intasteri ya go panka le diyunibesithi. Thutelo ye e na le seabe go sengwalwa ka ga maleba a dipanka go bokgoni le tsebo tšeo di nyakegago go phethagatša mešongwana ye e itšeng tša tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho gapegape le go Lekala la Ditirelo tša Ditšhelete. E fa tshedimošo ka ga bokgoni le tsebo tšeo di nyakegago go phethagatša tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho tšeo di hlaelago go dialoga. Mafelo a tlaleletšo ao a hlokago dinyakišišo tše dingwe le ona a šupilwe. / Finance, Risk Management and Banking / M. Ph. (Accounting Sciences)
4

The perception of faculty members of Namibian open distance learning institutions on the use of open educational resources

Karipi, Edwig 24 July 2020 (has links)
Abstract in English, Xhosa and Venda / Open educational resources (OER) is a new innovation coined to bridge the educational divide by way of providing free quality learning resources. Consequently, this study explored the perception of the faculty members of the Namibian open and distance learning institutions on the use of OER as a pedagogical approach. This study was prompted by the presumption that if ODL institutions adopt open educational resources to replace costly textbooks, an increased number of the Namibian population could access education in the equitable manner. The study focused on faculty members from the three public ODL institutions in Namibia, namely, the Namibian College of Open Learning (NAMCOL), University of Namibia (UNAM)-Centre for Open, Distance and eLearning (CODeL) and Namibian University of Science and Technology (NUST)-Centre of Open and Lifelong Learning (COLL). The following integrated theories were adopted to underpin this study: Transformative Learning Theory, Heutagogy Learning Theory, Cognitive Learning Theory and Social Learning Theory, Constructivism Learning Theory, Connectivism Theory and the Diffusion of Innovations Theory. The theories were compared to the findings to assess their applicability. This is a qualitative case underpinned by an interpretivist paradigm. Data were collected through interviews, non-participant observations and document analysis, and analysed through the inductive approach. The results of this study showed inconsistency between the perception of the faculty members and the use of OER within the ODL institutions in Namibia. Although the faculty members displayed positive attitudes towards the use of OER, very little has been achieved in the use of OER within the institutions for the benefit of the Namibian ODL students. The study identified challenges that impede the adoption of OER at institutional level, such as lack of institutional policies, lack of awareness, technological factors, as well as management support. The study further crafted strategies to address challenges, including the OER design based on the Diffusion of Innovation Model. The study advanced recommendations for consideration by the institutions and the faculty members as well as suggestions for future research. The knowledge contribution made by this PhD is the proposed OER design for adoption by the ODL institutions to facilitate the use of OER by faculty members. / Ubuchule bokufunda ekuthiwa yiOpen Educational Resources (OER) licebo elitsha lokunikezela simahla ngemithombo yokufunda esemgangathweni, nelenzelwe ukukhawulelana nobunzima bokushiyashiyana emfundweni. Esi sifundo siphonononge indlela abacinga ngayo abahlohli bamaziko emfundo aseNamibia avulekileyo nafundisa abafundi bekude (iiODL), ngokusetyenziswa kweOER njengendlela yokufundisa. Esi sifundo sisuswe kukucingela ukuba xa amaziko emfundo avulekileyo nafundisa abafundi bekude enokusebenzisa izixhobo zokufunda ezivulekileyo endaweni yokusebenzisa iincwadi ezibiza imali eninzi, linganda inani labantu abanokuxhamla imfundo ngokulinganayo. Esi sifundo sigxininise kubahlohli bamaziko amathathu kawonkewonke, angawemfundo evulekileyo nafundisa abafundi bekude eNamibia, angala - iNamibian College of Open Learning (NAMCOL), iUniversity of Namibia (UNAM) - Centre for Open, Distance and eLearning (CODeL) kunye neNamibian University of Science and Technology (NUST) - Centre of Open and Lifelong Learning (COLL). Kusetyenziswe ezi ngcingane zihlangeneyo zilandelayo njengezisekelo zokukhokela esi sifundo: Ingcingane Yokufunda Okuhambelana Nenguqu (Transformative Learning Theory), Ingcingane Yokufunda Ngokuziqhuba Komfundi (Heutagogy Learning Theory), Ingcingane Yokufunda Ngokuqiqa Neyemfundo Esekelwe Kwezentlalo (Cognitive Learning Theory and Social Learning Theory), Ingcingane Yokufunda Ngokuzakhela Ukuqonda (Constructivism Learning Theory), Ingcingane Yokufunda Ngoncedo Lobuchwepheshe (Connectivism Theory) kwakunye nengcingane Yokufunda Ngokunwenwa Kobuchule (Diffusion of Innovations Theory). Ezi ngcingane ziye zathelekiswa nokufunyanisisweyo ngenjongo yokukhangela ukuba zingasebenziseka kusini na. Kusetyenziswe indlela yophando ngokuzathuza nokutolika izimvo ezahlukeneyo. Iinkcukacha zolwazi okanye idatha yaqokelelwa ngokuqhuba udliwano ndlebe nabathatha inxaxheba, ukuqwalasela abangathathi nxaxheba nokuphengulula imibhalo ukuze kudalwe ingcingane entsha. Iziphumo zesi sifundo zivelise ukungahambelani phakathi kwengcinga yabahlohli nokusetyenziswa kweOER kumaziko emfundo avulekileyo nafundisa abafundi bekude eNamibia. Nangona abahlohli bebonakalisa uthakazelelo ngokusebenzisa iOER, kuncinci kakhulu okwenziweyo malunga nokusebenzisa iOER kumaziko emfundo ekuncedeni abafundi baseNamibia kumaziko avulekileyo nafundisa abafundi bekude. Esi sifundo sichonge imingeni ethibaza ukusetyenziswa kweOER kumaziko emfundo, mingeni leyo ifana nokungabikho kwemigaqo nkqubo, ukungabikho lwazi, imiba yobuchwepheshe kwakunye nentswela nkxaso yabalawuli. Kuqwetywe amacebo obuchule okulwa nemingeni, macebo lawo aquka ukuqulunqwa kweOER esekelwe kwingcingane Yokunwenwa Kobuchule. Kunikwe iingcebiso nezimvo ezinokuqwalaselwa ngamaziko emfundo nabahlohli ngophando olusenokulandela olu. Igalelo lolu phando luyilo olucetywayo lweOER olunokwamkelwa ngamaziko emfundo avulekileyo nafundisa abafundi bekude ukuze kukhuthazwe ukusetyenziswa kweOER ngabahlohli. / Zwiko zwa nnyi na nnyi zwa pfunzo (OER) ndi vhubveledzi vhuswa ha u ḓisa khethekanyo ya pfunzo nga u ṋetshedza wo vhofholowa zwiko zwa u guda zwa ndeme. Ngudo heyi yo wanulusa mbonalo ya miraḓo ine ya funza yunivesithi kana magudedzini a Namibia ya zwiimiswa zwa pfunzo yo vulelwaho nnyi na nnyi ya u guda u kule (ODL) nga ha u shumisa OER sa nḓila ya pfunzo. Ngudo heyi yo ṱuṱuwedzwa nga u humbulela ha uri arali zwiimiswa zwa ODL zwo ṱanganedza OER u thivha bugu dza u gudisa dzine dza ḓura, tshivhalo tshi re nṱha tsha vhathu vha Namibia vha nga swikelela pfunzo nga nḓila i linganaho. Ngudo yo sedza kha u bva kha zwiimiswa zwa nnyi na nnyi zwa ODL zwa Namibia, zwine madzina azwo avha Gudedzi ḽa Namibia ḽa u Guda ha Nnyi na nnyi (NAMCOL), Yunivesithi ya Namibia (UNAM) – Senthara ya Nnyi na nnyi, u Guda u kule na nga Lubuvhisia (CODeL) na Yunivesithi ya Saintsi na Thekhinoḽodzhi ya Namibia (NUST) Senthara ya nnyi na nnyi ya u Guda ha Tshoṱhe (COLL). Thyeori dzo ṱanganelaho dzi tevhelaho dzo shumiswa u tikedza ngudo iyi: thyeori ya u guda ine vhagudiswa vha ṱalutshedza na u tshenzhela zwipfi zwavho, thyeori ya u ta u guda ha iwe muṋe, thyeori ya u guda ya kuhumbulele na thyeori ya u guda ya matshilisano, thyeori ine ya dzhiela nṱha nḓivho na kupfesesele kwa vhagudiswa kha tshenzhemo yavho phanḓa ha musi vha sa athu u ya tshikoloni, thyeori ya u pfesesa u guda nga didzhithala na thyeori ine ya ṱalutshedza phimo ya mihumbulo miswa na kuphaḓalele kwa thekhinoḽodzhi. Thyeori dzo vhambedzwa na mawanwa u gaganya u tea hadzo. Heyi ndi ngudo ya khwaḽithethivi yo khwaṱhisedzwaho nga tshiedziso tsha saintsi ya matshilisano. Data yo kuvhanganyiwa nga kha inthaviwu, u sedza hu si na u dzhenelela na u saukanya maṅwalo, na u saukanya nga kuitele kwa u humbula. Mvelelo dza ngudo heyi dzo sumbedza u sa vha na thevhekano ya zwithu vhukati ha kuvhonele kwa miraḓo ine ya funza yunivesithi kana magudedzini na u shumiswa ha OER kha zwiimiswa zwa ODL ngei Namibia. Naho miraḓo ine ya funza yunivesithi kana magudedzini yo sumbedza vhuvha ha vhuḓi kha u shumiswa ha OER, ho swikelelwa zwiṱuku kha u shumiswa ha OER kha zwiimiswa hu tshi itelwa u vhuelwa ha matshudeni a ODL a Namibia. Ngudo yo topola khaedu dze dza thithisa u ṱanganedzwa ha OER kha ḽeveḽe ya tshiimiswa, u fana na ṱhahelelo ya mbekanyamaitele dza tshiimiswa, ṱhahelelo ya tsivhudzo, zwiṱuṱuwedzi zwa thekhinoḽodzhi, na thikhedzo ya ndangulo. Zwiṱirathedzhi zwo bveledzwa u amba nga ha khaedu, hu tshi katelwa na nyolo ya OER zwo ḓi sendeka nga muanḓadzo wa nḓisedzo ya tshiedziso tsha vhubveledzi. Themendelo dza u dzhiela nṱha nga zwiimiswa na nga miraḓo ine ya funza yunivesithi kana magudedzini na khumbudzo kha ṱhoḓisiso dza tshifhingani tshiḓaho zwo itwa. U shela mulenzhe ha nḓivho ho itwaho nga ngudo iyi ndi u kumedza nyolo ya OER uri i ṱanganedzwe nga zwiimiswa zwa ODL u thusa u shumiswa ha OER nga miraḓo ine ya funza yunivesithi kana magudedzini. / Curriculum and Instructional Studies / D. Ed. (Curriculum and Instructional studies)

Page generated in 0.0331 seconds