• Refine Query
  • Source
  • Publication year
  • to
  • Language
  • 7
  • Tagged with
  • 7
  • 6
  • 4
  • 4
  • 3
  • 3
  • 3
  • 3
  • 3
  • 3
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • 2
  • About
  • The Global ETD Search service is a free service for researchers to find electronic theses and dissertations. This service is provided by the Networked Digital Library of Theses and Dissertations.
    Our metadata is collected from universities around the world. If you manage a university/consortium/country archive and want to be added, details can be found on the NDLTD website.
1

A model for effective curriculum implementation in accredited private higher education institutions in Botswana

Rudhumbu, Norman 05 December 2018 (has links)
The purpose of the study was to propose a model (framework) for effective implementation of curricula in accredited Private Higher Education Institutions (PHEIs) operating in a highly regulated higher education environment in Botswana. The study used a mixed methods research approach that employed concurrent triangulation design. A structured questionnaire and a semi-structured interview guide were used to collect data on the views of both 306 lecturers and 12 academic middle managers (AMMs) respectively, on how the curriculum is implemented in the accredited PHEIs. Data analysis was done using statistical tables, Analysis of Variance (ANOVA), Mann Whitney U-Test, regression analysis, correlation analysis and structural equation modelling (SEM). Results of the study showed that characteristics of the external environment, lecturer, institution as well as characteristics and conception of the curriculum were all statistically, significantly and positively related to effective curriculum implementation in accredited PHEIs and hence acted as predictors of effective curriculum implementation in these institutions. The study also showed that factors in the above predictor variables which included heavy workloads, lack of training on pedagogical issues, limited opportunities for staff development in some of the PHEIs, limited teaching resources as well as a highly regulated higher education environment were major challenges affecting effective curriculum implementation in the PHEIS. It emerged from the study that a 1% improvement on each of the predictor variables could lead to improvements in the way curriculum is currently implemented in these institutions. Based on these results, a framework was proposed for enhancing curriculum implementation in accredited PHEIs. / Inhloso yalolu cwaningo kwabe kuwukuthuthukisa imodeli yokuqaliswa kwekharikhulamu ngempumelelo eziKhungweni Zemfundo Ephakeme Zangasese ezigunyaziwe (ama-PHEI) eziqhuba umsebenzi wazo ngaphansi kwesimo semfundo ephakeme esilawulwa kakhulu. Lolu cwaningo lwasebenzisa indlela yokucwaninga exubile ngokulandela i-concurrent triangulation design. Ucwaningo lwasebenzisa i-structured questionnaire kanye ne-semi-structured interview guide ukuqoqa idatha mayelana nemibono yabafundisi basenyuvesi abangama-306 kanye nabaphathi bezikhungo zemfundo ephakeme abasezikhundleni zokuphatha ezimaphakathi (ama-AMM) abayi-12, ngokulandelana, mayelana nendlela okuqaliswa ngayo ikharikhulamu kuma-PHEI agunyaziwe. Ukuhlaziywa kwedatha kwenziwa ngokusebenzisa amathebula ezibalo, i-Analysis of Variance (ANOVA), i-Mann Whitney U-Test, i-regression analysis, i-correlation analysis kanye ne-structural equation modelling (SEM). Imiphumela yocwaningo yabonisa ukuthi izici zobunjalo besimo sangaphandle, izici zomfundisi, izici zesikhungo kanye nezici eziphathelene nekharikhulamu kanye nomsuka womqondo wokusungulwa kwayo, konke kwabe kukhombisa ukuhlobana okucacile futhi obuboniswa nayizibalo phakathi kwalokhu nokuqaliswa kwekharikhulamu ngempumelelo kuma-PHEI agunyaziwe futhi ngalokho-ke lokhu kwasebenza njengezibikezeli zokuqaliswa kwekharikhulamu ngempumelelo kulezi zikhungo. Ucwaningo lwabonisa nokuthi ezinye izimo, ngaphezu kwezibikezeli, ezibandakanya umsebenzi omningi ngokweqile okumele wenziwe ngumfundisi ngamunye, ukuntuleka kokuqeqeshwa mayelana nezindaba eziphathelene nokufundisa, amathuba ayingcosana kakhulu okuthuthukiswa kwabasebenzi kwezinye zalezi zikhungo ezingama-PHEI, izinsizakufundisa eziyingcosana kanye nesimo semfundo ephakeme esilawulwa kakhulu, kwabe kuyizinselelo ezinkulu ezinomthelela ekuqalisweni kwekharikhulamu ngempumelelo ezikhungweni ezingama-PHEI. Kwahlaluka ocwaningweni ukuthi ukuphuculwa kwesimo nge-1% esibikezelweni ngasinye kungaholela ekutheni ibe ngcono indlela okusetshenziswa ngayo ikharikhulamu kulezi zikhungo. Ngokususela kule miphumela, kwathuthukiswa imodeli yokwenza ngcono ukuqaliswa kwekharikhulamu kuma-PHEI agunyaziwe. / Die doel van die studie was om ʼn model (raamwerk) voor te stel vir doeltreffende kurrikulumimplementering in geakkrediteerde private hoëronderwysinstellings (PHEIs) wat in ʼn hoogs gereguleerde hoëronderwysomgewing funksioneer. ʼn Gemengdemetode-navorsingsbenadering is gevolg, met gebruik van gelyktydige-triangulasie-ontwerp. ʼn Gestruktureerde vraelys en ʼn halfgestruktureerde onderhoudsgids is gebruik om data in te samel oor die sienings van 306 dosente en 12 akademiese middelbestuurders (AMMs) onderskeidelik, oor hoe die kurrikulum geïmplementeer word in die geakkrediteerde PHEIs. Data is ontleed met behulp van statistiese tabelle, Analise van Variansie (ANOVA), die Mann Whitney U-Test, regressieontleding, korrelasieontleding en strukturele vergelykingsmodellering (SEM). Die resultate van die studie het getoon dat eienskappe van die eksterne omgewing; van die dosent; van die instelling, sowel as eienskappe en beskouings van die kurrikulum, almal positiewe, beduidende en statistiese verwantskappe met doeltreffende kurrikulumimplementering in geakkrediteerde PHEIs het, en dus as voorspellers van doeltreffende kurrikulumimplementering in hierdie instellings opgetree het. Die studie het ook getoon dat faktore in die bogenoemde voorspellerveranderlikes – insluitende aansienlike werkslas, gebrek aan opleiding oor pedagogiese kwessies, beperkte geleenthede vir personeelontwikkeling in sommige van die PHEIs, beperkte onderrighulpbronne, sowel as ʼn hoogs gereguleerde hoëronderwysomgewing – groot uitdagings was wat doeltreffende kurrikulumimplementering in die PHEIs beïnvloed het. Dit het uit die studie geblyk dat ʼn 1%-verbetering in elk van die voorspellerveranderlikes verbeteringe kan teweegbring in die manier waarop die kurrikulum in hierdie instellings geïmplementeer word. Op grond van hierdie resultate is ʼn raamwerk voorgestel om kurrikulumimplementering in geakkrediteerde PHEIs te versterk. / Curriculum and Instructional Studies / D. Ed. (Curriculum and Instructional Studies)
2

A talent management model for medium sized enterprises in Uganda

Ndawula, Gerald January 2018 (has links)
Text in English with abstracts in Zulu and SePedi / Business-oriented studies have revealed that medium-sized enterprises greatly contribute to economic growth and socio-economic development of developed and emerging economies like Uganda. At the same time, these enterprises are faced with copious challenges, and chief among them, is a general lack of prudent talent management model(s) and talented people to propel them forward in order to sustain competitiveness. The aim of the present research undertaking was to develop a model for talent management that could be applied by medium-sized enterprises in Uganda to attract and retain talented people with the view to sustain survival, growth, development and competitiveness. The study evolved on the thesis statement that the characteristics of an enterprise (i.e., main business, number of employees, years of existence, technological advancement, ownership arrangement, location and active website) and managerial characteristics (i.e., level of competition, performance rating of the enterprise, leadership style, owners participation, academic attainment of the General Manager/Chief Executive Officer and academic attainment of Assistant General Manager/Assistant Chief Executive Officer) influence the direction and dynamics of talent management (i.e., talent identification, leadership talent development, talent development for hard to fill positions, higher position talent development, cohort of talent, talent utilization and reward management) in the medium-sized enterprises in Uganda. A mixed research design was adopted. Primary data was obtained through a survey questionnaire and interviews of management experts were conducted, using the theoretical sampling technique. The interviews were meant to obtain the underlying in-depth factors pertaining to emerging issues from the quantitative data analysis. Based on the Business Register for the year 2006, the total population of the medium-sized enterprises in Uganda stood at 58,512 and the targeted sample of 600 medium sized enterprises was statistically arrived at. 570 medium-sized enterprises responded positively to the study. This gave a response rate of 95%, which was classified as excellent. The measuring instrument yielded an overall Cronbach Alpha value of 0.77 which implied that the instrument was reliable to conduct the study. A variable was generated to measure talent management. This was done by the application of STATA Version 13.0. Linear regression analysis was conducted for all the seven research questions for the study. The model fit was good because the probability value (0.000) was less than 0.05 and the conclusions were made at 95 per cent level of confidence. Using the adjusted model, it was established that main business, technological advancement, ownership structure and location of enterprises significantly influence talent management in the medium-sized enterprises in Uganda. In addition, it was revealed that performance rating, leadership style, owners participation and academic attainment of the assistant general managers significantly influence the dynamics and direction of talent management in the medium-sized enterprises in Uganda. These findings formed the developed talent management model for medium-sized enterprises. The fundamental theoretical contribution of this investigation was the development of a talent management model for medium-sized enterprises in Uganda, in the context of developing countries. The practical worth of the model is its application to strengthen talent management in the medium-sized enterprises with the view to sustain survival, growth, development and competitiveness. The recommendations of the study are that: the dependency of medium sized enterprises in Uganda on general management aspects without embracing fundamental ingredients of talent management is a risky business venture; and medium-sized enterprises in Uganda must revisit their talent identification, talent development initiatives, talent retention programs, talent utilization and reward management systems. This will permit them to be aligned with the volatile competitive business environment. Medium-sized enterprises must continuously re-examine leadership talent development initiatives in order to enhance business leaders with the view to attain long term sustainability. / Izingcwaningo eziphathelene nebhizinisi sezikuvezile ukuthi amabhizinisi amaphakathi ngobukhulu anegalelo elikhulukazi ekukhulisweni komnotho kanye nokuthuthukiswa kwenhlalomnotho yamazwe aneminotho esithuthukile kanye nalawo aneminotho esafufusa njenge-Uganda. Kusenjalo, lawa mabhizinisi azithola ebhekene nezinkinga eziningi, futhi enkulu kunazo zonke, wukuntuleka kwemodeli noma amamodeli okuphathwa kwabasebenzi, ngokunjalo nokuntuleka kwabasebenzi abanekhono abazokwazi ukuqhubekisela phambili amabhizinisi lawo ukuze akwazi ukukhula futhi adlondlobale emsebenzini wawo webhizinisi lapho kunesimo sokuncintisana okukhulu phakathi kwamabhizinisi. Inhloso yalolu cwaningo lwamanje kwabe kuwukuthuthukisa imodeli yokuphathwa kwabasebenzi engasetshenziswa emabhizinisini amaphakathi ngobukhulu ase-Uganda, ngenhloso yokuheha nokugcina abantu abanamakhono ukuze kuqinisekiswe ukuthi amabhizinisi ayaqhubeka nokusebenza, ayakhula, ayathuthuka futhi ayakwazi ukuncintisana ngempumelelo emkhakheni wezebhizinisi. Lolu cwaningo kwathuthukiselwa phezu kwesitatimende sethisisi esithi izici-bunjalo zebhizinisi (okusho umsebenzi oyinhloko owenziwa yibhizinisi, inani labasebenzi, iminyaka esiphelile lasungulwa futhi likhona, ukuthuthuka noqhukubekela kwalo phambili kwezobuchwepheshe, isimo sobunikazi, indawo elisebenzela kuyona kanye newebhusayithi esebenzayo) kanye nezici-bunjalo eziphathelene nokuphathwa kwebhizinisi (okusho, izinga lokuncintisana, isilinganiso-kusebenza sebhizinisi, isitayela sobuholi, ukubamba iqhaza komnikazi, izinga lemfundo eliphakeme afinyelele kulona uMphathi-jikelele/uMphathi Omkhulu kanye nezinga lemfundo eliphakeme elifinyelele kulona iPhini loMphathi-jikelele/iPhini loMphathi Omkhulu) kunomthelela emgudwini kanye nezinqubo-kusebenza zokuphathwa kwabasebenzi (okusho, ukuhlonzwa kwabasebenzi abanekhono, ukuthuthukiswa kwabasebenzi abanekhono lobuholi, ukuthuthukiswa kwabasebenzi abanekhono lokugcwalisa izikhala okunzima kakhulu ukuzigcwalisa, ukuthuthukiswa kwabasebenzi abazongena ezikhundleni eziphakeme, iqembulabasebenzi abanekhono, ukusetshenziswa kwabasebenzi abanekhono kanye nokuphathwa kwemivuzo) emabhizinisini amaphakathi ngobukhulu kwelase-Uganda.ngobukhulu abamba iqhaza ngenkuthalo kulolu cwaningo. Lokhu kwahlinzeka ngezinga lokusabela elingama-95%, okuyizinga elithathwa njengelihle kakhulu. Ithuluzi lokukala lakhiqiza inani-bungakho eliphelele le-Cronbach Alpha elingu 0.77 okusho ukuthi leli thuluzi labe liyithuluzi elithembakele futhi elifanelekile ukwenza ucwaningo. Kwenziwa isikali esiguquguqukayo sokukala ukuphathwa kwabasebenzi abanekhono. Lokhu kwenziwa nokusebenzisa i-STATA Version 13.0. Kwenziwa uhlaziyo lwe-linear regression maqondana nayo yonke imibuzo yocwaningo eyisikhombisa. Ukufaneleka kwemodeli kwabe kukuhle kakhulu ngoba i-probability value (0.000) yabe ingaphansi kuka-0.05 futhi imibono yokuphothula yenziwa yafinyelele ezingeni lokuthembakala elingama-95%. Ngokusebenzisa imodeli ehlelwe kabusha, kwatholakala ukuthi umsebenzi oyinhloko owenziwa yibhizinisi, ukuthuthuka nokuqhubekela kwalo phambili kwezobuchwepheshe, isimo sobunikazi kanye nendawo asebenzela kuyona amabhizinisi kunomthethela omkhulu ekuphathweni kwabasebenzi emabhizinisini amaphakathi ngobukhulu ezweni lase-Uganda. Ngaphezu kwalokho, ucwaningo lwakuveza ukuthi isilinganiso-kusebenza, isitayela sobuholi, ukubamba iqhaza komnikazi kanye nezinga lemfundo eliphakeme elifinyelele kulona iphini lomphathi, kunomthelela kwizinqubo-kusebenza kanye nasemgudwini wokuphathwa kwabasebenzi emabhizinisini amaphakathi ngobukhulu kwelase-Uganda. Le miphumela etholakele ocwaningweni yakha imodeli yokuphathwa kwabasebenzi ethuthukisiwe, eqondiswe emabhizinisini amaphakathi ngobukhulu. Igalelo eliyisisekelo, eliphathelene nethiyori, elenziwe yilolu cwaningo wukuthuthukiswa kwemodeli yabasebenzi eyenzelwe amabhizinisi amaphakathi ngobukhulu kwelase-Uganda, ngokwesimo esiqondene namazwe asathuthuka. Ukusebenziseka nokubaluleka okuphathekayo kwale modeli wukusetshenziswa kwayo ekuqiniseni ukuphathwa kwabasebenzi abanekhono emabhizinisini amaphakathi ngobukhulu ukuze kuqinisekiswe ukuthi amabhizinisi ayaqhubeka nokusebenza, ayakhula, ayathuthuka futhi ayakwazi ukuncintisana ngempumelelo emkhakheni wezebhizinisi. Izincomo zocwaningo wukuthi: ukuthembela kwamabhizinisi aphakathi ngobukhulu ase-Uganda ezinqubweni zokuphatha ezijwayelekile ngaphandle kokuqinisekisa ukubhekelelwa kwezinto ezisemqoka kakhulu futhi eziyisisekelo sokuphathwa kwabasebenzi abanekhono kuyinto eyingozi kakhulu ebhizinisini; futhi amabhizinisi amaphakathi ase-Uganda kumele abuyekeze noma abhekisise izindlela nezinqubo zazo eziphathelene nokuhlonza abasebenzi abanekhono, izinhlelo zazo zokuthuthukisa abasebenzi abanekhono, izinhlelo zokugcina abasebenzi abanekhono, izinhlelo zokusebenzisa abasebenzi abanekhono kanye nezinhlelo zokuphathwa kwemivuzo. Lokhu kuzokwenza ukuthi lawa mabhizinisi akwazi ukuhambisana nesimo sebhizinisi esinokuncintisana okunzima impela. Amabhizinisi amaphakathi ngobukhulu kumele aqhubeke nokuhlola nokubhekisisa kabusha izinhlelo zokuthuthukiswa kobuholi bebhizinisi ukuze kuthuthukiswe abaholi bebhizinisi ngenhloso yokuqinisekisa ukusimama kwesikhathi eside. / Dithuto tša go šetša kgwebo di utullotše gore dikgwebo ya bogolo bja magareng bo dira seabe se segolo go kgolo ya ikonomi le tlhabollo ya ikonomi le leago ya diikonomi tšeo ditšwelelago go swana le Uganda. Ka nako e tee, dikgwebo di lebane le mathata a magolo, bjo bogolo go fetiša ke hlokego ya kakaretšo motlolo wa taolo ya talente le batho ba go ba le talente ba kgoromeletša go re go kgone go kgotleletšwa phadišano. Nepo ya matsapa a diphatišišo tša bjalo e be e le go tlhabolla motlolo wa taolo ya talente yeo e bego e ka šomišwa ke dikgwebo tša magareng mo Uganda go gokagoketša le go rua batho ba go ba le talente ka maikemišetšo a go tšwetša pele go phomelela, kgolo, tlhabollo le go kgona go phadišana. Thuto ye e gatetše pele ka go setatamente sa thesise ya go re dimelo tša kgwebo (ke go re., kgwebo ya motheo, palo ya bašomi, mengwaga ya go ba gona, kgatelopele ya thekenolotši, peakanyo ya bong, lefelo le weposaete ya go šoma) le dimelo tša bolaodi (ke go re., maemo a phadišano, kelo ya mašomelo a kgwebo, mokgwa wa boetapele, botšeakarolo bja mong, phihlelelo ya dithuto tša Molaodikakaretšo/Molaodiphethiši le phihlelelo ya dithuto ya 14 Motlatšamolaodikakaretšo/Motlatšamolaodiphethiši) do huetša tsela le mathaithai a taolo ya talente (ke go re., tlhaolo ya talente, tlhabollo ya talente ya boetapele, tlhabollo ya talente ya diposo tšeo go lego boima go di tlatša, tlhabollo ya talente ya diposo tša godingwana, yuniti ya talente, tšhomišo ya talente le taolo ya difoka) ka go dikgwebo tša magareng kwa Uganda. Tlhamo ya hlakahlakano ya diphatišišo e kgethilwe. Datha ya motheo e hweditšwe ka letlakalapotšišo la dinyakišišo le ditsebi tša taolo ya dipoledišano tša mošomo di dirilwe, go šomiša mokgwa wa go dira sampole ya teori. Dipoledišano tša mošomo di be di diretšwe go hwetša dintlha tša motheo tša go tsenelela mabapi le ditaba tšeo di tšwelelago go tšwa go tekolo ya datha ya dipalopalo. Ge go lebeletšwe Retšisetara ya Kgwebo ya ngwaga wa 2006, palomoka ya setšhaba sa dikgwebo tša magareng kwa Uganda e be e eme go 58,512 le sampole yeo e nepilwego ya dikgwebo tša magareng tše 600 di fihlile go ya ka dipalopalo go dikgwebo tše 570 tša magareng tšeo di ikarabetšego ka tshwanelo go thuto ye. Se se file kelo ya dikarabo ya diperesente tše 95 tše di hlophilwego bjalo ka tša maemo a godimo. Sedirišwa sa go ela se fihleletše palomoka ya boleng bja Cronbach Alpha ya 0.77 yeo e laeditšwego go re sedirišwa se se tshepegile go diragatša thuto ye. Sefapantšhi se hlamilwe go ela taolo ya talente. Se se dirilwe ka tšhomišo ya STATA Version 13.0. Poelomorago ya kelo ya tatelano e dirilwe go dipotšišo ka moka tše šupa tša diphatišišo tša thuto. Mohuta wo wa motlolo o be o le botse ka gobane boleng bja kgonagalo e be e le (0.000) ka fase ga 0.05 le dithumo di dirilwe ka diperesente tše 95 tša maemo a boitshepo. Go šomišwa motlolo wo o beakantšwego, go hwetšagetše go re kgwebo ye kgolo, kgatelopele ya thekenolotši, sebopego sa bong le lefelo la dikgwebo di huetša kudu taolo ya talente ka go dikgwebo tša magareng tša Uganda. Go tlaleletša, go tšweleditše go re kelo ya mašomelo, mokgwa wa boetapele, botšeakarolo bja mong le phihlelelo ya dithuto tša batlatšabalaodikakaretšo di huetša kudu mathaithai le khuetšo le tsela ya taolo ya talente ka go kgwebo ya magareng mo Uganda. Dipoelo tše di hlamilwe motlolo wa taolo ya talente wa dikgwebo tša magareng. Seabe sa teori ya motheo sa dinyakišišo tše ke tlhabollo ya motlolo wa taolo ya talente wa dikgwebo tša magareng tša Uganda ka go lefapha la dinaga tšeo di hlabologago. Boleng bja nnete bja motlolo wo ke tšhomišo ya wona go matlafatša taolo ya talente ka go dikgwebo tša magareng ka tebelelo ya go tšwetšapele go phela, kgolo, tlhabollo le go kgona go phadišana. 15 Ditigelo tša thuto ke go re: go ithekga ga dikgwebo tša magareng kwa Uganda go merero ya kakaretšo ntle le go amogela ditswakwa tša motheo tša taolo ya talente ke kgwebo ye kotsi; le dikgwebo tša magareng tša Uganda di swanetše go boela go tlhaolo ya bona ya talente, matsapa a tlhabollo ya talente, mananeo a go swarelela talente, tšhomišo ya talente le tshepedišo ya taolo ya difoka. Se se tla ba dumelela go sepelelana le tikologo yeo e tekatekago ya kgwebo. Dikgwebo tša magareng di swanetše go tšwela pele go lekolaleswa matsapa a tlhabollo ya talente ya boetapele go re go kgontšhwe baetapele ba kgwebo ka maikemišetšo a go fihlelela kgatelopele ya go ya go ile. / Graduate School of Business Leadership / D.B.L.
3

An evaluation of the effectiveness of the integrated tutor model in open and distance learning: a case of Unisa

Ntuli, Cynthia Hlekwase Smangele 06 1900 (has links)
Abstracts in English, Zulu and Sotho / The provision of education through an open and distance learning (ODL) mode calls for institutions of higher learning to provide support services that can respond to students’ needs and expectations, and impact positively on their learning experiences. Tutorial support is one of the pillars of student support services which contribute to the academic success of students in this academic context. The use of technology has led institutions of higher learning to change the way support is provided to students by integrating online learning to reach students who cannot attend traditional face-to-face (F2F) tutorials at a specified time and venue. The University of South Africa (Unisa) responds to these global changes by integrating F2F and online services to support its students through the integrated tutor model (ITM) which seeks to address the learning needs and expectations of students. The study aimed to evaluate the effectiveness of this ITM. The study was guided by a social constructivist theory of learning supported by connectivism, empathy theory and Salmon’s five stage model of e-learning. The fundamental theory of social constructivism is based on the assumption that learning is constructed in a social setting before individuals engage with knowledge. The experiences of individuals play a big role in the construction of knowledge hence it is crucial to acknowledge their prior knowledge. Students who are supported through the ITM in the six Unisa regional service centres and the Unisa staff involved in the implementation of the ITM participated in the study. A purposive sampling technique was used to select these participants. A random sampling technique was also used to sample students to complete a questionnaire. Qualitative data were collected through individual and focus group interviews and documents analysis. The findings of this study reveal that the ITM is not quite ffective as it partly meets the students’ needs and does not meet students’ expectations. This is because Unisa offers students’ needs such as F2F and online tutor support for some modules. However, students’ expectations in terms of receiving teaching by tutors, provision of assignment aswers to students, fully fledged resource provision in the learning centres and receiving technical support from tutors are not met. In light of the findings, the study contributes to the ITM by identifying and filling its gaps using the Context, Input, Process and Product (CIPP) model of evaluation. The improvements will assist Unisa to relook at the ITM to intensify its support for students to fully meet their needs and expectations. / Uhlelo lokuhlinzeka ngemfundo olusebenzisa uhlelo oluvulekile nohlelo lokufunda ukude (ODL) linxusa amaziko emfundo aphakeme ukuthi anikeze anikeze izinsiza ezixhasayo ezingabhekana nezidingo nezinhloso ezilindelwe kubafundi kanti futhi zinomthelela omuhle ohlelweni lwabo lokufunda. Uxhaso lweThuthoriyali ngolunye lwezinsika zemisebenzi yokuxhasa abafundi olunegalelo kwimpumelelo yabafundi kwezemfundo kulesi sizinda sezemfundo. Ukusetshenziswa kobuchepheshe sekuholele amaziko emfundo ephakeme ukuba aguqule indlela abafundi abaxhaswa ngayo – ngokuhlanganisa uhlelo lokufunda nge-inthanedi ukufinyelela abafundi abangeke bakwazi ukuya kumathuthoriyali okuhlangana nabafundi ngobuso nobuso (F2F) ngesikhathi kanye nendaweni enqunyiwe.. INyuvesi yaseNingizimu Afrika (Unisa) ibhekene nalezi zinguquko zomhlaba ngokuhlanganisa uhlelo lwe-F2F kanye nezinsiza zohlelo lwe-inthanedi ukuxhasa abafundi bayo ngokusebenzisa imodeli ehlanganisiwe yamatjhutha (ITM) efuna ukwanelisa izidingo zokufunda kanye nezinhloso ezilindwe abafundi. Ucwaningo beluqonde ukuhlola ukusebenza kahle kohlelo lwa le ITM. Ucwaningo belulandela ithoyori ebizwa nge-social constructivist theory of learning ngokuxhaswa ukuxhumana (connectivism), i-empathy theory kanye nemodeli yokufunda kaSalmon yezigaba ezinhlanu. Ithiyori yokuqala yokwakhiwa komphakathi isuselwa phezu komqondo wokuthi ukufunda kwakheka ngaphansi kwesizinda sabantu ngaphambi kokuthi abantu bahlangane nolwazi. Ulwazi abantu abahlangabezana nalo ezimpilweni zabo ludlala indima esemqoka ekwakhiweni kolwazi, kanti-ke kubalulekile ukwamukela ulwazi lwabo lwangaphambilini. Abafundi abaxhaswa ngohlelo lwe-ITM ezikhungweni ezisebenzayo eziyisithupha zezifunda kanye nabasebenzi ababandakanyeka ekusetshenzisweni kwe-ITM bazibandakaye kulolu cwaningo. Indlela yesampuli enezinhloso isetshenziselwe ukukhetha labadlalindima, kanti ngakwenye ingxenye indlela yokuksampula yinoma ngubani isetshenzisiwe ukusampula abafundi ukuba baqede umbhalo wemibuzo. Idatha eyencike kwingxoxo iqoqwe ngokusebenzisa izinhlolovo zabantu kanye namaqembu aqondiwe kanye nokuhlaziywa kwemibhalo. Ulwazi olutholakele lwalolu cwaningo luveza ukuthi i-ITM ayisebenzi kahle njengoba yanelisa izidingo zabantu ngokwesigamu, kodwa lolu hlelo lwe-ITM alufinyeleli izinhloso zabo ezilindelwe. Lokhu kungenxa yokuthi i-Unisa ifeza izidingo ngokuhlinzeka, isibonelo, ngohlelo lokufundisa lwe-F2F kanye nohlelo lwe-inthanedi lwamatshutha uma kunesidingo sabanye omojuli. Yize-kunjalo, izimpokophelo ezilindelwe ngabafundi mayelana nokuhlinzekwa ngemfundo eyethulwa ngamatshutha, ngokunikezwa izimpendulo zama-asayimenti kubafundi, ngokusebenzisa imithombo eqotho ezikhungweni zokufunda kanye nokuthola uxhaso lwesithekinikhali oluvela kumatshutha akuyona imisebenzi efeza lokhu. Ngokolwazi olutholakele, ucwaningo lufaka igalelo kwi-ITM ngokwehlukanisa kanye nokuvala izikhala zalo ngokusebenzisa i-Context. I-Input, uHlelo kanye noMkhiqizo (CIPP) okuyimodeli yokuhlola. Izintuthuko zizonceda i-Unisa ukuba ibuyekeze i-ITM ukuqinisa uxhaso lwayo kubafundi ukuze kufezwe izidingo kanye nezinhloso zabo ezilindelwe. / Kabo ya thuto ka mokgwa wa go ithuta ga phatlalatša le ga kgole (ODL) o ipiletša go dihlongwa tša thuto ya godimo go fana ka ditirelo tša thekgo tšeo di ka kgonago go arabela dinyakwa le dikemelo tša baithuti le go ama gabotse maitemogelo a bona a go ithuta. Thekgo ya dithutišo ke ye nngwe ya dikokwane tša ditirelo tša thekgo ya baithuti tšeo di tsenyago letsogo go katlego ya baithuti ka mo seemong se sa thuto. Tšhomišo ya theknolotši e dirile gore dihlongwa tša thuto ya godingwana go fetoša ka fao thekgo e fiwago ka gona go baithuti – ka go kopanya go ithuta inthaneteng gore go fihlelele baithuti bao ba sa kgonego go tsenela dithutišo tša setlwaedi tšeo baithuti ba kopanago le bafahloši (F2F) ka phapošing ya bofahloši. Yunibesithi ya Afrika Borwa (Unisa) e arabela ditlhohlo tše tša lefase ka bophara ka go kopanya F2F le ditirelo tša inthaneteng go thekga baithuti ba yona ka go diriša mokgwa wa go ruta wo o kopantšwego (ITM) wo o nyakago go rarolla dinyakwa le dikemelo tša go ithuta tša baithuti. Dinyakišišo di ikemišeditše go sekaseka go šoma gabotse ga ITM ye. Dinyakišišo di hlahlilwe ke teori ya kago ya setšhaba mabapi le go ithuta yeo e thekgwago ke tirišo ya theknolotši thutong, teori ya go naganela ba bangwe le mokgwa wa Salmon wa dikgato tše hlano tša go ithuta. Teori ya motheo ya kago ya setšhaba e theilwe go kwešišo ya gore go ithuta go agwa ka seemong sa setšhaba pele ga ge batho ba ka hwetša tsebo. Maitemogelo a batho a raloka tema ye bohlokwa ka go kago ya tsebo, ke ka lebaka leo go le bohlokwa go lemoga tsebo ya bona ya peleng. Baithuti bao ba thekgwago ka ITM ka disenthareng tša Unisa tše tshela tša ka dileteng le baithuti bao ba kgathago tema ka phethagatšong ya ITM ba tšere karolo ka mo dinyakišišong. Mokgwa wa go dira sampole ka maikemišetšo o šomišitšwe go kgetha bakgathatema ba, mola mokgwa wa go dira sampole ka sewelo o šomišitšwe go dira sampole ya baithuti go tlatša dipotšišo tša dinyakišišo. Tshedimošo ya boleng e kgobokeditšwe ka go botšiša batho ba nnoši le dihlopha dipotšišo gomme gwa dirwa le tshekatsheko ya dingwalwa. Dikutollo tša dinyakišišo tše di utolla gore ITM ga e šome gabotse kudu go fihlelela dinyakwa tša baithuti ebile ga e fihlelele dikemelo tša bona. Se ke ka lebaka la gore Unisa e hlokometše dinyakwa tša baithuti ka go fana ka, go fa mohlala, F2F le thekgo ya baithuti ya inthaneteng go dimotšule tše dingwe. Le ge go lebjale, dikemelo tša baithuti mabapi le go amogela go rutwa ke bafahloši, go fa baithuti dikarabo tša diasaenemente ke bafahloši, kabo ya methopo ka botlalo ka disenthareng tša thuto le go amogela thekgo ya sethekniki go tšwa go bafahloši ga di fihlelelwe. Go lebeletšwe dikkutollo tše, dinyakišišo di tsenya letsogo go ITM ka go tseba le go tlatša dikgoba ka go diriša mokgwa wa tshekatsheko wa Seemo, Tšweletšo, Tshepedišo le Setšweletšwa (CIPP). Dikaonafatšo tše di tla thuša Unisa go lekodišiša ITM go maatlafatša thekgo ya yona go baithuti gore e fihlelele dinyakwa le dikemelo tša bona ka botlalo. / Curriculum and Instructional Studies / D. Ed. (Curriculum Studies)
4

Developing a model to manage burnout among teaching staff at private universities in Uganda / Ukusungula isifanekiso sokuphatha sokutubeka phakathi kwabafundisi Ezimfundweni Eziphakeme Ezizimele e-Uganda / Ukuvelisa iModeli yokuLawula ukudinwa phakathi kwabasebenzi abafundisayo kwiiYunivesithi zabucala e-Uganda

Masagazi, Joel Yawe 07 1900 (has links)
Abstracts in English, Zulu and Xhosa / The study developed a management model to address burnout among teaching staff at private universities in Uganda. It examined the causes of burnout among teaching staff; explored the effect of prolonged stressors on burnout; and investigated the impact of burnout on the performance of teaching staff. A qualitative research approach with a case study design was followed. Lecturers (50), senior lecturers (40), faculty deans (25), and directors of teaching and learning and academic registrars (5) from five private chartered universities in central Uganda participated in the study. Participants were purposively selected to constitute multiple case studies. This study was ethically cleared by the research ethics committees of the University of South Africa (Unisa) and Gulu University. The Uganda National Council for Science and Technology subsequently permitted the adoption of an inductive thematic synthesis to analyse the qualitative data. Empirical data revealed that burnout among teaching staff had institutional causes such as: • conflicting directives • teaching staff’s need to accomplish tasks by a known deadline • delays in the issuance of teaching staff contracts • job insecurity • teaching staff’s incompetence due to skills gaps • limited teaching staff support leading to inadequacy • students’ disruptive behaviour • workload Interpersonal causes were: • unresolved family challenges • being overly ambitious • failing to progress academically • financial obligations • limited resources The study indicated that prolonged stress, such as stress caused by being part of a sub-quality product or having limited authority, leads to emotional burnout. Prolonged stress also leads to physical burnout, as was evident in the panic that ensued when payments were delayed after examination results had been submitted. Prolonged stress results in emotional exhaustion and behavioural challenges in the work environment. Participants reported the following: • limited autonomy • overload and pressure arising from deadlines • teaching staff incompetence • conflicts of responsibilities Empirical data revealed that burnout led to the following: • cognitive workplace deficiencies • emotional detachment • employee turnover • ineffectiveness • poor relationships Psychological burnout among teaching staff presented as unfriendliness towards students and poor student performance. A burnout management model was developed based on the findings of the study to address burnout among teaching staff at private universities. The model emphasises individual and institutional management strategies. Suggestions for further research were made. / Lolu cwaningo lusungule isifanekiso sokuphathwa ukwethulwa inkulumo ngokutubeka phakathi kwabafundisi ezimfundweni eziphakeme ezizimele e-Uganda. Luhlole izimbangela zokutubeka phakathi kwabafundisi; luhlole umphumela ongapheli wabacindezeli ekutubekeni; futhi luphenye umthelela wokutubeka ekusebenzeni kwabafundisi. Indlela yocwaningo yokuqoqa nokuhlaziya ngokocwaningo oluhleliwe yalandelwa. Abafundisayo (50), abafundisayo abakhulu (40), abaphathi bezigaba zemfundo ezimfundweni eziphakeme (25), kanye nabaqondisi bokufundisa nokufunda kanye nababhalisi bezemfundo (5) kusukela ezimfundweni eziphakame ezinhlanu ezizimele ezingaphansi kwesivumelwano sikahulumeni wesifundazwe enkabeni yase-Uganda zibambe iqhaza kulolu cwaningo. Ababambe iqhaza bakhethwe ngokwenhloso ukuze bakhe ucwaningo oluningi. Lolu cwaningo lugunyazwe ngamakomidi okuziphatha ngokwezimiso aseMfundweni Ephakeme yaseNingizimu Afrika (Unisa), kanye neMfundo Ephakeme yaseGulu. Umkhandlu kaZwelonke wezeSayensi noBuchwepheshe e-Uganda kamuva uvumele ukwamukelwa kokungenisa kwenhlanganisela yendikimba ukuhlaziya kokuqoqwa komniningwano. Umniningwano wezobuciko wembule ukuthi ukutubeka phakathi kwabafundisi kube nezimbangela zesikhungo ezifana: • iziqondiso ezingqubuzanayo • izidingo zabafundisi ukufeza imisebenzi ngomnqamulajuqu owaziwayo • ukubambezeleka kokukhishwa kwezinkontileka zabafundisi • uvalo lokuphelelwa ngumsebenzi • Ukuhluleka kwabafundisi ngenxa yezikhala zamakhono • ukusekwa okulinganiselwe kwabafundisi okuholela kokungafanelekile • ukuziphatha okuphazamisayo kwabafundi • Izinga lomsebenzi izimbangela zokusebenzisana bekuyilezi: • izinselela zomndeni ezingaxazululwanga • ukuba ngovelele ngokweqile • ukwehluleka ukuqhubekela phambili ezifundweni • izibopho ngokwezimali • izinsiza ezilinganiselwe Ucwaningo lwakhombisa ukuthi ukucindezeleka okungapheli, okufana nokucindezeleka okubangelwa ukuba yingxenye yomkhiqizo engaphansi ngekhwalithi noma ekubeni negunya elilinganiselwe, kuholela ekutubekeni ngokozwelo. Ukucindezeleka okungapheli kuphinde kuholele ekutubekeni ngokomzimba, njengoba kwabonakala ovalweni olwalandela lapho izinkokhelo zabambezeleka emva kokuba imiphumela yokuhlolwa isithunyelwe. Ukucindezeleka okungapheli kubangela ukukhathala ngokozwelo nezinselela ekuziphatheni endaweni yomsebenzi. Ababambe iqhaza babike okulandelayo: • ukuzimela okulinganiselwe • umsebenzi omningi ngokweqile osuka kumnqamulajuqu • Ukungakwazi ukusebenza kwabafundisi • ukungqubuzana kwezibopho Umniningwano wezobuciko wembule ukuthi ukutubeka kwaholela kulokhu okulandelayo: • ukuntula kokuqonda endaweni yomsebenzi • ukuhlukanisa ngokozwelo • Inzuzo yomsebenzi • ukwehluleka • ubudlelwano obungebuhle Ukutubeka kwengqondo phakathi kwabafundisi kunikezwe njengokungabi nabungane maqondana nabafundi kanye nokungasebenzi kahle komfundi. Isifanekiso sokuphathwa sasungulwa ngokususelwe kokwatholakala kwesifundo ukwethula ukutubeka phakathi kwabafundisi ezimfundweni eziphakeme ezizimele. Isifanekiso sigcizelela amasu omuntu ngamunye nezikhungo zokuphathwa. Iziphakamiso zokuqhutshekiswa kocwaningo zenziwe. / Uphononongo lwavelisa imodeli yolawulo ukujongana nokudinwa phakathi kwabasebenzi abafundisayo kwiiyunivesithi zabucala eUganda. Luvavanye oonobangela bokudinwa phakathi kwabasebenzi abafundisayo; luvavanye impembelelo yezinto ezidala uxinzelelo lwexesha elide ekudinweni; kwaye iphande igalelo lokudinwa kwinkqubo yokusebenza kwabasebenzi abafundisayo. Inkqubo yophando esemgangathweni kunye noyilo lwezifundo lwalandelwa. Abahlohli (50), abahlohli abadala (40), iintloko zamasebe ezifundo (25), kunye nabalawuli bokufundisa nokufunda kunye nababhalisi bezemfundo (5) abavela kwiiyunivesithi ezintlanu zabucala ezinamalungelo kumbindi weUganda bathatha inxaxheba kolu phando. Abathathi-nxaxheba bakhethwa ngokwenjongo ukuba yinxalenye yezifundo zophando ezininzi. Olu phononongo lwacaciswa ngokusesikweni ziikomiti zokuziphatha zophando zeYunivesithi yoMzantsi Afrika (i-Unisa) kunye neYunivesithi yaseGulu. IBhunga leSizwe lase-Uganda lezeNzululwazi kunye neThekhnoloji kamva lavumela ukwamkelwa kwenkuthazo yokudityaniswa kwezihloko zokucalula idatha esemgangathweni. Idatha yangokwenene iveze ukuba ukudinwa phakathi kwabasebenzi abafundisayo (kwabafundisintsapho) kube ngoonobangela amaziko anje ngala: • izikhokelo eziphikisanayo • Iimfuno zabasebenzi abafundisayo ukugqiba imisebenzi ngomhla obekiweyo • Ukulibaziseka ekukhutshweni kweekhontrakthi zabafundisintsapho • Ukungaqiniseki ngomsebenzi • Ukungakwazi kwabasebenzi abafundisayo (abafundisi) ukufundisa ngenxa yezikhewu kwizakhono • Inkxaso engonelanga kubasebenzi abafundisayo ekukhokelela ekusileleni • Ukuziphatha okuphazamisayo kubafundi • ubungakanani bomsebenzi Oonabangela bonxibelelwano phakathi kwabantu ngaba: • iingxaki ezingasonjululwanga kusapho • ukuba namabhongo ngokugqithisileyo • ukungabi nankqubela phambili ngokwezemfundo • izibophelelo zemali • izixhobo ezingonelanga Uphononongo lubonise ukuba uxinzelelo oluthathe ixesha elide, olufana noxinzelelo olubangelwa kukuba yinxalenye yemveliso ekumgangatho ophantsi okanye ukuba negunya elilinganiselweyo, kukhokelela ekudinweni ngokweemvakalelo. Uxinzelelo lwexesha elide lukwakhokelela ekudinweni ngokwasemzimbeni, njengoko kwakubonakala kuloyiko olwalulapho xa kulibaziseka ukuhlawulwa emva kokungeniswa kweziphumo zoviwo. Uxinzelelo lwexesha elide luba neziphumo zokudinwa ngokweemvakalelo kunye nemicelimngeni yokuziphatha kwindawo yokusebenza. Abathathi-nxaxheba baxele oku kulandelayo: • Ukuzilawula okunyiniweyo • umsebenzi omninzi kunye noxinzelelo oluvela kwimihla emiselweyo yokungenisa • umsebenzi. • Ukungakwazi kwabasebenzi abafundisayo ukufundisa ngokupheleleyo • Ukungqubana koxanduva lwemisebenzi Idatha yokongokwenene iveze ukuba ukudinwa kukhokelele koku kulandelayo: • ukusilela kwengqondo emsebenzini • ukukhululeka ngokweemvakalelo • Ukutshintsha kwabaqeshwa • ukungasebenzi kakuhle • ubudlelwane obubi Ukudinwa kwengqondo phakathi kwabasebenzi abafundisayo (abafundisi) kuboniswe njengokungenabubele kubafundi kunye nokusebenza kakubi kwabo.Imodeli yokulawula ukudinwa yaphuhliswa ngokusekwe kwiziphumo zophando ukujongana nokudinwa phakathi kwabasebenzi abafundisayo kwiiyunivesithi zabucala. Imodeli igxininisa izicwangciso zolawulo lomntu ngamnye neziko. Iingcebiso zophando olunokuqhutyelwa phambili zenziwa. / Educational Management and Leadership / D. Ed. (Educational Leadership and Management)
5

Management accounting graduates' technical skills to meet banking employers' expectations: an Open Distance eLearning (ODeL) University perspective

Dumalisile, Caroline Nontatu 03 1900 (has links)
One of the most critical challenges facing South Africa is the shortage of skills. The Financial Services Sector, of which banks form part, is also affected by this problem and this poses a risk in achieving the targeted Gross Domestic Product (GDP). The quality and level of education offered in South African Higher Education Institutions is perceived as being insufficient to that which is required in the industry and is a possible contributing factor towards the skills shortage problem. The study was motivated by the concerns raised by some scholars concerning the relevance of the management accounting syllabus as compared with the technical skills required in the banking industry. Investigating this is important as the Financial Services Sector, which includes the banking industry, is one of the largest employers of management accountants in South Africa and there is a paucity of research in this area. The aim of the study was to determine whether management accounting technical skills provided by an ODeL University in South Africa meet banking employers’ expectations. A qualitative research approach was used to conduct interviews with nineteen participants from three banks and ten academics from the ODeL University and includes a qualitative documentary analysis to review and analyse the study material for four management accounting modules and the mapping of the management accounting syllabus to the SAICA competency framework. The results reflect the data obtained from the interviews. The analysis of the interviews is organised under five main themes as follows: Function of management accounting within the banking sector; recruitment of graduates and development of management accounting technical skills; identified technical skills lacking in new graduates employed by banks; bank specific training at an ODeL institution (an academic perspective) and strategies to bridge the gap. The results of the analysis conducted on the management accounting study material from the ODeL University are presented in four categories; Costing, Financial Management, Accounting Data Processing and the SAICA Competency Framework. The results indicate that bank employers acknowledge the work achieved by higher education institutions in providing students with basic management accounting skills, which enable them to start working in management accounting positions in banks. However, bank participants were concerned with graduates’ inability to link theory with practical application and further confirmed that graduates lack a number of relevant technical skills. Academics confirmed that the management accounting syllabus does not give much attention to banks and other financial service industries; it is dominated by activities and case studies related to manufacturing industries. The analysis of the prescribed study material supports this and indicates that there are insufficient activities related to service companies and very few references to financial services sector entities. Several recommendations were made by participants which, inter alia include incorporating relevant activities and case studies into the management accounting syllabus and greater reciprocity between the banking industry and universities. This study contributes to the literature on management accounting technical skills’ relevance to banks and by extension, the financial services sector. It provides insights on the management accounting technical skills that are currently lacking in graduates. Additional areas warranting further research are also identified. / Omnye weyona micelimngeni enobuzaza ojongene noMzantsi Afrika kukunqongophala kwezakhono. ICandelo leeNkonzo zezeMali, apho iibhanki ziyinxalenye zalo, nalo liyachaphazeleka yile ngxaki kwaye oku kubeka umngcipheko ekuphumezeni iMveliso yeKhaya ePheleleyo (iGDP). Umgangatho nenqanaba lemfundo ezinikezelwa kumaZiko eMfundo ePhakamileyo aseMzantsi Afrika zibonwa njengezingonelanga kwinto efunekayo kushishino, kwaye ibonwa iyinto enempembelelo kwingxaki yokunqongophalo lwezakhono. Uphando lwakhuthazwa yinkxalabo ephakanyiswe zezinye izifundiswa malunga nokuhambelana kolawulo lwesilabhasi yobalo-mali (accounting) xa kuthelekiswa nezakhono zobugcisa ezifunekayo kushishino lwebhanki. Ukuphanda oku kubalulekile njengeCandelo leNkonzo yezeziMali, nelibandakanya ishishini lebhanki, elingelinye labaqeshi abakhulu labacubunguli bobalo-mali eMzantsi Afrika, kwaye kukho ubuncinane bophando kulo mcimbi. Injongo yophando yayikukufumanisa ukuba ingaba izakhono zobuchule bokuphatha ezobalo-mali ezinikezwa yiYunivesithi ye-ODeL eMzantsi Afrika ziyahlangabezana nokulindelwe ngabaqeshi beebhanki. Inkqubo yophando esemgangathweni yasetyenziswa ukwenza udliwanondlebe nabathathi-nxaxheba abalishumi elinesixhenxe abaphuma kwiibhanki ezintathu kunye nabafundisi/abahlohli abalishumi kwiYunivesithi ye-ODeL, kwaye ibandakanya nokucazulula idotyhumentari esemgangathweni ukwenza isincomo-gxeko nokucazulula izixhobo zokufunda kwiimodyuli ezine zolawulo lwezobalo-mali kunye nokuzoba isilabhasi yolawulo lwezibalo-mali kwisakhelo sesikhokelo sezakhono kwi-SAICA. Iziphumo zibonisa idatha efunyenwe kudliwanondlebe. Ucazululo lodliwanondlebe luhlelwe phantsi kwezihloko ezihlanu eziphambili ngolu hlobo lulandelayo: Umsebenzi wolawulo lwezibalo-mali ngaphakathi kwecandelo lokulondoloza(banking); ukufunwa kwabafundi abathweswe izidanga kunye nokuphuhliswa kwezakhono zobalo-mali; ukuchongwa kwezakhono zobugcisa ezinqongopheleyo kubafundi abatsha abaqashwe ziibhanki; uqeqesho olukhethekileyo lwebhanki kwiyunivesithi ye-ODeL (umbono wemfundo) kunye nezicwangciso zokuvala isikhewu. Iziphumo zohlalutyo olwenziweyo kwizixhobo zokufunda zolawulo lwezobalo-mali kwiYunivesithi ye-ODeL zivezwa ngokwamanqanaba amane; Ukubiza indleko, ukuPhathwa kwezeMali, ukuPhathwa kweDatha yezoBalo-mali (Accounting) kunye neSakhelo sezakhono ze-SAICA. Iziphumo zibonisa ukuba abaqeshi bebhanki bawunika ingqalelo umsebenzi owenziweyo ngamaziko emfundo ephakamileyo ekuboneleleni ngezakhono zolawulo lwezemali, into eyenza abafundi ukuba bakwazi ukuqalisa ukusebenza kwizikhundla zobalo-mali kwiibhanki. Nangona kunjalo, abathathi-nxaxheba bebhanki babenenkxalabo yokungakwazi kwabafundi ukudibanisa i-thiyori kunye nendlela yokusebenza kwaye baphinda baqinisekisa ukuba abafundi abaphumeleleyo bayasilela kwizakhono ezininzi zobugcisa ezifanelekileyo. Abahlohli baqinisekisile ukuba isilabhasi yolawulo lobalo-mali ayiniki ngqalelo enkulu kwiibhanki nakwamanye amashishini enkonzo yezemali; ilawulwa yimisebenzi kunye nezifundo ezinxulumene nemizimveliso. Uhlalutyo lwezixhobo zokufunda ezimiselweyo ziyakuxhasa oku kwaye zibonisa ukuba ayonelanga imizekeliso esetyenziswayo enxulumene neenkampani zenkonzo kunye nezalathiso ezimbalwa kakhulu kumacandelo enkonzo yezemali. Izindululo ezininzi zaye zenziwa ngabathathi-nxaxheba bathi, phakathi kwezinye izinto zibandakanya ukongezwa kwemizekelo efanelekileyo kunye nezifundo zokufundwa (case studies) kwisilabhasi yolawulo lobalo-mali kunye nokusebenzisana okukuko phakathi kweshishini lebhanki neeyunivesithi. Olu phando lunegalelo kuncwadi lolawulo lwezakhono zobuchule bobugcisa bobalo-mali obufanelekileyo kwiibhanki nakwicandelo leenkonzo zezezimali jikelele. Lunika ingcaciso kwizakhono zolawulo zobalo-mali ezisasilelayo okwangoku kwabo banezidanga. Iindawo ezongeziweyo ezisafuna uphando olongeziweyo nazo zikwachongiwe. / Ye nngwe ya ditlhohlo tše di nyakago tekolo ka tlhokomedišišo tše Afrika Borwa e lebanego natšo ke tlhokego ya bokgoni. Lekala la Ditirelo tša Ditšhelete, leo dipanka di lego karolo ya lona, le lona le angwa ke bothata bjo gomme se se hlola tšhošetšo ya go fihlelela palomoka ya ditšhelete tša dithoto le ditirelo tšeo di tšweleditšwego nageng (GDP). Boleng le boemo bja thuto yeo e rutwago ka go Diinstitušene tša Thuto ya Godingwana tša Afrika Borwa di tšewa go ba tšeo di sa kgotsofatšego go ena le tše di nyakegago diintastering gape ke ntlha yeo e ka hlolago bothata bja tlhaelo ya bokgoni. Thutelo ye e hlohleleditšwe ke dipelaelo tšeo di hlagišitšwego ke baithuti ba bangwe malebana le maleba a lenaneothuto la tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho ge go bapetšwa le bokgoni le tsebo tšeo di nyakegago go phethagatša mešongwana ye e itšeng intasering ya go panka ditšhelete. Go nyakišiša se go bohlokwa ka ge Lekala la Ditirelo tša Ditšhelete, le le akaretšago intasteri ya go panka ditšhelete, e le ye nngwe ya bathapi ba bantšintši ba batho bao ba fago khamphani datha le tshedimošo ka ditšhelete gore di dirišwe kgodišong ya kgwebo ya yona ka Afrika Borwa efela go na le dinyakišišo tšeo di sego tše ntši go sehlogo se. Maikemišetšo a thutelo ye e be e le go šupa ge eba bokgoni le tsebo tšeo di nyakegago go phethagatša tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho bjoo bo rutwago ke yunibesithi ya ODeL ka Afrika Borwa bo kgotsofatša ditetelo tša bathapi ba dipankeng. Mokgwatebelelo wa nyakišišo ka go utolla mokgwa wa bophelo bja setšhaba se itšeng o dirišitšwe go phethagatša ditherišano le batšeakarolo ba lesomesenyane go tšwa dipankeng tše tharo le dirutegi tše lesome go tša yunibesithing ya ODeL gomme o akaretša tshekatsheko ya kanegelo ya ditiragalo ya go kwešiša mabaka le dikgopolo go lebelela le go sekaseka ditlakelo tša thuto tša mebotšulo ya tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho le go tswalanya lenaneothuto la tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho le tlhako ya botsebi ya SAICA. Dipoelo di laeditše datha yeo e hweditšwego go tšwa ditherišanong. Tshekatsheko ya ditherišano e beakantšwe go ya ka merero ye mene ka mo go latelago: Tiro ya tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho ka go lekala go panka ditšhelete; kalatšo ya dialoga le kgodišo ya bokgoni le tsebo tšeo di nyakegago go phethagatša tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho; bokgoni le tsebo tšeo di nyakegago go phethagatša mešongwana ye e itšeng tšeo di šupilwego tšeo di se nago dialoga tše mpsha tšeo di thapilwego ke dipanka; tlhahlo ye e lebanego go tša dipanka institušeneng ya ODeL (tebelelo ya borutegi) le maano a go tswalela sekgala seo. Dipoelo tša tshekatsheko yeo e phethagaditšwego go ditlakelo tša thuto tša tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho go tšwa yunibesithing ya ODeL di hlagišitšwe ka magoro a mane; Kakanyatshenyegelo, Bolaodi bja ditšhelete, Phetolelo ya datha go popego yeo e ka dirišwago ka go Tšhupamatlotlo le Tlhako ya Botsebi ya SAICA. Dipoelo di bontšha gore bathapi ba dipankeng ba amogela modiro wo o fihleletšwego ke diinstitušene tša thuto ya godingwana wa go fa baithuti bokgoni bja motheo bja tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho bjoo bo ba kgontšhago go thoma go šoma maemong a tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho dipankeng. Le ge go le bjalo, batšeakarolo dipankeng ba be ba tshwenywa ke go se kgone ga dialoga go tswalanya teori le tirišo ya ka mehla gape ba tiiša gore dialoga di hloka bokgoni le tsebo tšeo di nyakegago go phethagatša mešongwana ye e itšeng. Dirutegi di tiišitše gore lenaneothuto la tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho ga e fe šedi ye ntši go dipanka le diintasteri tše dingwe tša tirelo ya ditšhelete; go go dirwago gagolo ke ditiro le dithutelo tša ditiragalo tše itšeng tšeo di sepelelanago le diintasteri tša tšweletšo. Tshekatsheko ya ditlakelo tša thuto tše di kgethetšwego baithuti di thekga ntlha ye le go šupa gore go na le ditiro tšeo e sego tše ntši tšeo di tswalanego le go direla dikhamphani le ditšhupetšo tše mmalwa go dipopego ka boikemelo bja tšona tša lekala la ditirelo tša ditšhelete. Batšeakarolo ba file ditšhišinyo tše mmalwa tšeo ka morago , gare ga tše dingwe, di akaretšago ditiro tša maleba le dithutelo go ditiragalo tše di bilego gona ka go lenaneothuto la tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho le go fana ka bogolwane gare ga intasteri ya go panka le diyunibesithi. Thutelo ye e na le seabe go sengwalwa ka ga maleba a dipanka go bokgoni le tsebo tšeo di nyakegago go phethagatša mešongwana ye e itšeng tša tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho gapegape le go Lekala la Ditirelo tša Ditšhelete. E fa tshedimošo ka ga bokgoni le tsebo tšeo di nyakegago go phethagatša tshekatsheko ya matlotlo a kgwebo go thuša bolaodi go dira diphetho tšeo di hlaelago go dialoga. Mafelo a tlaleletšo ao a hlokago dinyakišišo tše dingwe le ona a šupilwe. / Finance, Risk Management and Banking / M. Ph. (Accounting Sciences)
6

Credit risk measurement model for small and medium enterprises : the case of Zimbabwe

Dambaza, Marx January 2020 (has links)
Abstracts in English, Zulu and Southern Sotho / The advent of Basel II Capital Accord has revolutionised credit risk measurement (CRM) to the extent that the once “perceived riskier bank assets” are now accommodated for lending. The Small and Medium Enterprise (SME) sector has been traditionally perceived as a riskier and unprofitable asset for lending activity by Commercial Banks, in particular. But empirical studies on the implementation of the Basel II internal-ratings-based (IRB) framework have demonstrated that SME credit risk is measurable. Banks are still finding it difficult to forecast SME loan default and to provide credit to the sector that meet Basel’s capital requirements. The thesis proposes to construct an empirical credit risk measurement (CRM) model, specifically for SMEs, to ameliorate the adverse effects of SME credit inaccessibility due to high information asymmetry between financial institutions (FI) and SMEs in Zimbabwe. A well-performing and accurate CRM helps FIs to control their risk exposure through selective granting of credit based on a thorough statistical analysis of historical customer data. This thesis develops a CRM model, built on a statistically random sample, known-good-bad (KGB) sample, which is a better representation of the through-the-door (TTD) population of SME loan applicants. The KGB sample incorporates both accepted and rejected applications, through reject inference (RI). A model-based bound and collapse (BC) reject inference methodology was empirically used to correct selectivity bias inherent in CRM domain. The results have shown great improvement in the classification power and aggregate supply of credit supply to the SME portfolio of the case-studied bank, as evidenced by substantial decrease of bad rates across models developed; from the preliminary model to final model designed for the case-studied bank. The final model was validated using both bad rate, confusion matrix metrics and Area under Receiver Operating Characteristic (AUROC) curve to assess the classification power of the model within-sample and out-of-sample. The AUROC for the final model (weak model) was found to be 0.9782 whilst bad rate was found to be 14.69%. There was 28.76% improvement in the bad rate in the final model in comparison with the current CRM model being used by the case-studied bank. / Isivumelwano seBasel II Capital Accord sesishintshe indlela yokulinganisa ubungozi bokunikezana ngesikweletu credit risk measurement (CRM) kwaze kwafika ezingeni lapho izimpahla ezazithathwa njengamagugu anobungozi “riskier bank assets” sezimukelwa njengesibambiso sokuboleka imali. Umkhakha wezamaBhizinisi Amancane naSafufusayo, phecelezi, Small and Medium Enterprise (SME) kudala uqondakala njengomkhakha onobungozi obukhulu futhi njengomkhakha ongangenisi inzuzo, ikakhulu njengesibambiso sokubolekwa imali ngamabhange ahwebayo. Kodwa izifundo zocwaningo ezimayelana nokusetshenziswa nokusetshenziswa kwesakhiwo iBasel II internal-ratings-based (IRB) sezikhombisile ukuthi ubungozi bokunikeza isikweletu kumabhizinisi amancane nasafufusayo (SME) sebuyalinganiseka. Yize kunjalo, amabhange asathola ukuthi kusenzima ukubona ngaphambili inkinga yokungabhadeleki kahle kwezikweletu kanye nokunikeza isikweletu imikhakha enemigomo edingekayo yezimali kaBasel. Lolu cwaningo beluphakamisa ukwakha uhlelo imodeli ephathekayo yokulinganisa izinga lobungozi bokubolekisa ngemali (CRM) kwihlelo lokuxhasa ngezimali ama-SME, okuyihlelo elilawulwa yiziko lezimali ezweni laseZimbabwe. Imodeli ye-CRM esebenza kahle futhi eshaya khona inceda amaziko ezimali ukugwema ubungozi bokunikezana ngezikweletu ngokusebenzisa uhlelo lokunikeza isikweletu ababoleki abakhethekile, lokhu kususelwa ohlelweni oluhlaziya amanani edatha engumlando wekhasimende. Imodeli ye-CRM ephakanyisiwe yaqala yakhiwa ngohlelo lwamanani, phecelezi istatistically random sample, okuluphawu olungcono olumele uhlelo lwe through-the-door (TTD) population lokukhetha abafakizicelo zokubolekwa imali bama SME, kanti lokhu kuxuba zona zombili izicelo eziphumelele kanye nezingaphumelelanga. Indlela yokukhetha abafakizicelo, phecelezi model-based bound-and-collapse (BC) reject-inference methodology isetshenzisiwe ukulungisa indlela yokukhetha ngokukhetha ngendlela yokucwasa kwisizinda seCRM. Imiphumela iye yakhombisa intuthuko enkulu mayelana namandla okwehlukanisa kanye nokunikezwa kwezikweletu kuma SME okungamamabhange enziwe ucwaningo lotho., njengoba lokhu kufakazelwa ukuncipha okukhulu kwe-bad rate kuwo wonke amamodeli athuthukisiwe. Imodeli yokuqala kanye neyokugcina zazidizayinelwe ibhange. Imodeli yokugcina yaqinisekiswa ngokusebenzisa zombili indlela isikweletu esingagculisi kanye negrafu ye-Area under Receiver Operating Characteristic (AUROC) ukulinganisa ukwehlukaniswa kwamandla emodeli engaphakathi kwesampuli nangaphandle kwesampuli. Uhlelo lwe-AUROC lwemodeli yokugcina (weak model) lwatholakala ukuthi luyi 0.9782, kanti ibad rate yatholakala ukuthi yenza i-14.69%. Kwaba khona ukuthuthuka nge-28.76% kwi-bad rate kwimodeli yokugcina uma iqhathaniswa nemodeli yamanje iCRM model ukuba isetshenziswe yibhange elithile. / Basel II Capital Accord e fetotse tekanyo ya kotsi ya mokitlane (credit risk measurement (CRM)) hoo “thepa e kotsi ya dibanka” ka moo e neng e bonwa ka teng, e seng e fuwa sebaka dikadimong. Lekala la Dikgwebo tse Nyane le tse Mahareng (SME) le bonwa ka tlwaelo jwalo ka lekala le kotsi e hodimo le senang ditswala bakeng sa ditshebetso tsa dikadimo haholo ke dibanka tsa kgwebo. Empa dipatlisiso tse thehilweng hodima se bonweng kapa se etsahetseng tsa tshebetso ya moralo wa Basel II internal-ratings-based (IRB) di supile hore kotsi ya mokitlane ya SME e kgona ho lekanngwa. Leha ho le jwalo, dibanka di ntse di thatafallwa ke ho bonelapele palo ya ditlholeho tsa ho lefa tsa diSME le ho fana ka mokitla lekaleng leo le kgotsofatsang ditlhoko tsa Basel tsa ditjhelete. Phuputso ena e ne sisinya ho etsa tekanyo ya se bonwang ho mmotlolo wa kotsi ya mokitlane (CRM) tshebetsong ya phano ya tjhelete ya diSME e etswang ke setsi sa ditjhelete (FI) ho la Zimbabwe. Mmotlolo o sebetsang hantle hape o fanang ka dipalo tse nepahetseng o dusa diFI hore di laole pepeso ya tsona ho kotsi ka phano e kgethang ya mokitlane, e thehilweng hodima manollo ya dipalopalo ya dintlha tsa histori ya bareki. Mmotlolo o sisingwang wa CRM o hlahisitswe ho tswa ho sampole e sa hlophiswang, e leng pontsho e betere ya setjhaba se ikenelang le monyako (TTD) ya batho bao e kang bakadimi ba tjhelete ho diSME, hobane e kenyelletsa bakopi ba amohetsweng le ba hannweng. Mokgwatshebetso wa bound-and-collapse (BC) reject-inference o kentswe tshebetsong ho nepahatsa tshekamelo ya kgetho e leng teng ho lekala la CRM. Diphetho tsena di bontshitse ntlafalo e kgolo ho matla a tlhophiso le palohare ya phano ya mokitlane ho diSME tsa banka eo ho ithutilweng ka yona, jwalo ka ha ho pakilwe ke ho phokotseho ya direite tse mpe ho pharalla le dimmotlolo tse hlahisitsweng. Mmotlolo wa ho qala le wa ho qetela e ile ya ralwa bakeng sa banka. Mmotlolo wa ho qetela o ile wa netefatswa ka tshebediso ya bobedi reite e mpe le mothinya wa Area under Receiver Operating Characteristic (AUROC) ho lekanya matla a kenyo mekgahlelong a mmotlolo kahare ho sampole le kantle ho yona. AUROC bakeng sa mmotlo wa ho qetela (mmotlolo o fokotseng) e fumanwe e le 0.9782, ha reite e mpe e fumanwe e le 14.69%. Ho bile le ntlafalo ya 28.76% ho reite e mpe bakeng sa mmotlolo wa ho qetela ha ho bapiswa le mmotlolo wa CRM ha o sebediswa bankeng yona eo. / Graduate School of Business Leadership / D.B.L.
7

Understanding women’s lived experiences of intimate partner violence in a non-profit organisation in Johannesburg, South Africa

Bam, Bongiwe 10 1900 (has links)
Text in English with abstracts in English, isiXhosa and isiZulu / Research about intimate partner violence (hereafter IPV) in South Africa indicate that there are high prevalence rates. The negative effects of this phenomenon create a wide range of physical, mental and emotional problems for those exposed to it. There have been various intervention programmes designed to address IPV. However, the high incidence indicates that these have been ineffective. Seeking to explore women’s lived experiences of IPV at a non-profit organisation, this study gathered data from women with experiences of IPV. Eight participants were selected based on purposive sampling technique from a non-profit organization in Johannesburg. Utilizing semi-structured interviews conducted in English for a duration of one hour, data was gathered from the participants. Using IPA and the ecological model as a theoretical framework to interpret the women’s lived experiences. The findings of the study indicated that individual factors such as childhood exposure to violence influenced the women’s lived experiences of IPV. Stereotypical gender roles and economic strains were found to be at the core of the women’s lived experiences of IPV. Furthermore, broader societal values and beliefs about violence proved to validate and normalise the violence women experienced. The findings broaden our understanding of intimate partner violence and offer an opportunity to add knowledge of intimate partner violence in the South African context. / Uphando malunga nobundlobongela obenziwa liqabane othandana nalo (apha okubizwa ngokuba yi-IPV) eMzantsi Afrika lubonakalisa ukuba bukwizinga eliphezulu. Iziphumo ezibi zesi senzeko zidala iingxaki ezahlukahlukeneyo ngokwasemzimbeni, ngokwasengqondweni nangokwasemphefumlweni kwabo basesichengeni sazo. Iinkqubo zongenelelo ezahlukahlukeneyo ziye zayilelwa ukuhlangabezana neIPV. Nangona kunjalo, izehlo eziphezulu zibonakalisa ukuba azikhange zisebenze. Ngokufuna ukuphonononga iimeko amabhinqa aphila phantsi kwazo zeIPV kwiqumrhu elingenzi nzuzo, olu phononongo luqokelele idatha kumabhinqa aphila phantsi kweemeko zeIPV. Abathabathinxaxheba abasibhozo bakhethwa kwiqumrhu elingenzi nzuzo eGoli ngokusekelwe kubuchule bokusampula okunenjongo. Kusetyenziswa udliwanondlebe olwakheke ngokwesiqingatha olwaqhutywa ngesiNgesi ngesithuba seyure enye, idatha yaye yaqokelelwa kubathabathinxaxheba. Uhlalutyo lwamava emo yesenzeko umntu aphila phantsi kwaso (i-IPA) kunye nemodeli yonxibelelwano phakathi koluntu nemekobume yalo zasetyenziswa njengenkqubosikhokelo sethiyori ukutolika iimeko amabhinqa aphila phantsi kwazo. Iziphumo zophononongo zabonakalisa ukuba iimeko ezizodwa ezinje ngokuba sesichengeni sobundlobongela ebuntwaneni ziphembelele iimeko amabhinqa aphila phantsi kwazo zeIPV. Iindima zobuni zeengcinga ezisoloko zisetyenziswa njalo kunye nengxaki yezoqoqosho zafumaniseka zingoyena ndoqo weemeko amabhinqa aphila phantsi kwazo ngokuphathelele kwi-IPV. Kwakhona, imikhwa esulungekileyo yoluntu ngokubanzi kunye neenkolelo malunga nobundlobongela zibonakalise ukwamkela nokubenza bube yinto eqhelekileyo ubundlobongela obuthe behlela amabhinqa.Iziphumo zenza siqonde ngokungaphaya ngeIPV kwaye zinika ithuba lokongeza ulwazi ngeIPV kwimeko yaseMzantsi Afrika. / Ucwaningo mayelana nodlame lwezithandani (emva kwalokhu oluzobizwa nge-IPV) eNingizimu Afrika lukhombisa ukuphakama okukhulu kwamazinga okwanda nokusabalala kwalolu hlobo lodlame kuleli. Imithelela engemihle neze yalolu dlame idala izinkinga eziningi impela kulabo abazithola bebhekene nalolu dlame, okungaba yizinkinga zomzimba, zengqondo kanye nezomphefumulo. Ziningi izinhlelo zokungenelela ezisunguliwe njengomzamo wokuqeda isihlava se-IPV. Kepha-ke, ukubhebhetheka nokusabalala kakhulu kwezigameko zalolu dlame kubonisa ukuthi azisebenzi neze kahle lezi zinhlelo zokungenelela. Lolu cwaningo lwaqoqa idatha kwabesifazane abake bahlangabezana ne-IPV, ngenhloso yokucubungula nokuhlaziya ngokujulile izigameko abadlule kuzona abesifazane abayizisulu ze-IPV abathola usizo enhlanganweni engenzi nzuzo. Ababambiqhaza abayisishiyagalombili abavela enhlanganweni engenzi nzuzo eGoli bakhethwa ngokulandela indlela yokukhetha ababambiqhaza ngokwezici-bunjalo zabo ezihambelana nezinhloso zocwaningo. Idatha yaqoqwa kubabambiqhaza ngokusebenzisa izingxoxo ezingama-semi-structured interviews ezabanjwa ngolimi lwesiNgisi isikhathi esiyihora. Kwasetshenziswa i-interpretative phenomenological analysis (IPA) kanye ne-ecological model njengohlaka lwethiyori yokuhumusha izigameko abadlule kuzona abesifazane ezimpilweni zabo.Imiphumela-ngqangi yocwaningo yakhombisa ukuthi izimo eziqondene nomuntu ngamunye, njengokuhlangabezana komuntu nodlame ngenkathi eseyingane, kwaba nomthelela kwindlela abesifazane abahlangabezana ngayo nezigameko ze-IPV nezinyathelo abazithathayo kanye nolwazi abaluzuzayo kulokhu. Amaqhaza kanye nemisebenzi ethathwa njengemisebenzi yabesifazane kuphela kanye nezimo zomnotho ezinzima ababhekene nazo abesifazane kwaba nomthelela kwindlela abahlangabezana ngayo nezigameko ze-IPV kanye nezinyathelo abazithathayo. Ngaphezu kwalokho, izimompilo kanye nezinkolelo zomphakathi wonkana eziphathelene nodlame zabonisa ukugunyazeka ngandlelathize kodlame abahlangabezane nalo abesifazane futhi ngokunjalo zalwenza lwaba yinto ethathwa njengejwayelekile. Imiphumela-ngqangi yocwaningo ikhulisa ukuqonda kwethu i-IPV futhi ihlinzeka ngethuba lokwengeza olwazini lwe-IPV oluqondene nesimo saseNingizimu Afrika. / Psychology / M.A. (Psychology)

Page generated in 0.0352 seconds